on ka taolise kunstiligi hind rahaliselt natukene kallim. Mina isiklikult arvan, et elamus mingisuguse etenduse nautimisest on suur ja kauakestev. Tänavatel kõndides saame täiesti tasuta vaadelda igasuguseid maju, ja muid ehitisi. Arhitektuuri puhul on oluline, et ehitis täidaks oma ülesannet- kooskõlastuks ja sobiks loodusega ja üleüldise ümbrusega. Näiteks meeldivad mulle tohutult Itaalia vanad kirikuid puuderoheluse taustal. Ahritektuur pole siiski ainus, millega igapäevaselt kokku puutume. Lehitsesin alles hiljuti Tartu ajaloo raamatut ning avastasin vana Emajõe silla, mis asus praeguse kaarsilla asemel. Tartu Kivisild ehitati Katariina II korraldusel esimese kivisillana kogu Baltikumis pea 200 aastat tagasi. 1775.a. tabas Tartut ränk tulekahju, mille käigus põles maha suur osa Tartu kesklinnast. Linna taastamiseks määras Katariina II 12-15 tuhat rubla esindusliku silla rajamiseks. Hiljem lisas ta veel 10 tuhat rubla
maaalusest hauakambrist ja massiivsest maa pealesest ehitisest. Ida seinas on sümboolne uks Ka'le. Hiljem tekib selle kohale ohverdamise koht. Maa all ehitati saalide ja panipaikadega ruumid, kuhu paigutati sarkofaag. Vaaraode võimu suurenemisel hakati arhitektuuris maapealseid osi kõrgusesse suunama. Kõigepealt tulid astmik püramiidid. Hiljem püramiidid. Ehitatud looduslikust kivist Keksmise riigi ajastu tähtsamad ehitised on kaljuhauad. Templi ahritektuur Templi juurde viivad teed palistasid inimese pea ja lõvi kehaga skulptuurid sfinksid skeem lk 32 1: värava ehitus ehk püloon 2 ja 3 lahtine sammasõu 5- põiksaal 8- pühamu 7- preestrite eluruumid Templi ees lehvisid vimplid pahade vaimude eemale peletamiseks. Tihti võis pülooni ees olla vaaraode figuurid. Lk 33 näed :O Veel võisid templi ees olla obeliskid- päikse jumalale pühendatud ehitised. Kuulsaim tempel on Ramses II tempel. Egiptuse skulptuur ja maal
kuueteistkümnenda kuni kaheksateistkümnenda sajandi üldist kunstiilmet, siis näeksime samu languse ja kõhetuse sümptoome. François II ajast peale kaob ikka enam ja enam ehituste arhitektooniline ilme ja välja paistma hakkab geomeetriline vorm nagu kõhnaksjäänud haige luustik. Kunsti kaunite joonte asemele astuvad geomeetria külmad ja paindumatud jooned. Ehitus lakkab olemast ehitus, ta on ainult veel hulktahukas. Seejuures näeb ahritektuur suurt vaeva, et seda alastust varjata. Vaadake kreeka frontooni rooma frontooni sees ja ümberpöördult. See on seesama Panteon Partenonis, sama Rooma püha Peetruse katedraal. Vaadake maa-kivinurkadega telliskivimaju Henri IV ajast, Kuninga platsi, Dofääni platsi. Vaadake kirikuid Louis XIII ajast, raskeid, jässakaid, lamedaid, kohmakaid, kuppel nagu küür seljas. Vaadake Mazarini-aegset arhitektuuri. Nelja Rahva Kolleegiumi hoonet *, halba itaalia sigri-migrit
annaabi.ee 
