keeles. Peale seda astet tuli kreiskool (alates sellest astmes saksa keeles õppetöö) (maakonna keskustest), edasi oli gümnaasium, siis oli ülikool. Kihelkonna kooli lõpetaja võis õpetada kreiskooli lõpetaja. Kihelkonna kooli õpetajate ettevalmistamiseks oli Cimze seminar. Gümn õpetajate puhul oli vajalik ük haridus. Talurahvas oli tavaliselt vaid vallakooli haridusega. Eksisteerisid Põhja ja Lõuna Eesti murre. 1843 Ahreus-i andis välja grammatika kasutades Põhja- Eesti keskmurret. 1806 oli esimene Eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa Rahva Näddale Leht". See oli põhm saksakeelse ajalehe tõlkimine. Tsaari korralduses see ajaleht suleti (kardeti selle tõttu mässu). Realselt aga oli tiraaz nii väike. Eksisteeris ka kaks erinevat tähtede kombitantsiooni. 1821-23 andis O W Masing lehte ,,Maarahva Nädalaht". Lugejaskond oli väike, jagati õpetussõnu. Üks osa Balti sakslastes hakkas tundma huvi Eesti
(19.sajandi teisel poolel) 21. Miks oli tekkinud vajadus uue kirjaviisi järele? Saadi aru, et vana kirjaviis ei vasta eesti keele häälikulisele ehitusele. Tekkis vajadus uue kirjaviisi järele. 22. Millal võeti kasutusele nn uus kirjaviis? Millist kirjaviisi kasutatakse tänapäeval? Uus kirjaviis võeti kasutusele 19.sajandi teisel poolel ja on kasutusel siiamaani. 23. Kes esitas esimesena uue kirjaviisi põhimõtted? Esimesena esitas uue kirjaviisi põhimõtted Eduard Ahreus. 24. Tänu kellele võeti uus kirjaviis kasutusele? Mida ta tegi uue kirjaviisi edendamiseks? Tänu F.R.Kreutzwaldile võeti kasutusele uus kirjakeel. Ta õpetas ja tutvustas uut kirjakeelt ka teistele ning avaldas omaenese teoseid uues kirjakeeles. 25. Millal pandi alus tänapäevastele keelenormidele? Tänapäevastele keelenormidele pandi alus 20.sajandi esimesel poolel. 26. Kes ja miks algatas keeleuuenduse 20. sajandi algul? Keeleuuenduse 20
annaabi.ee 
