4. Ühendatud karjas ei ole hunt hirmus! 5. Mis üks ei või, seda üheksa võivad! 6. Tööga tehakse suured linnad, magades ei midagi! 7. Hundid käivad hulgakesi, karud kahe - kolmekesi! 8. Kes tera ei korja, see vakka ei saa! 9. Kõrtest saab kubu, sentidest kroon! 10. Ühendus annab jõudu! 11. Üks nupp on hea, aga kaks veel parem! 12. Kõigi hea on igaühe hea! 13. Kunas tigedal tänu, või ahnel aitüma! 14. Hirmul on suured silmad! 15. Arg kardab ka oma varju! 16. Lubaja hea mees, aga sõnapidaja veel parem! 17. Tulel on lai käsi, veel sügavam vagu! 18. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea! 19. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb! 20. Kuidas külvad, nõnda lõikad! 21. Enne mõtle, siis ütle! 22. Targem annab järele! 23. Kui midagi teed, tee hästi! 24. Töö õpetab tegijat! 25
täis ja sokid jalas! -K- Vana ja haigena meenutame rõõmsaid hetki oma elust, armastust, jõu- ja rõõmutunnet. Harva (tegelikult ei mäleta ma ühtegi korda, aga võibolla olen siiski midagi kahe silma vahele jätnud) võib kuulda vanurit rõõmuga meenutamas mõnd ASJA oma elust. Küll aga meenutatakse mittemateriaalseid momente ka väga raskest ja asjadevaesest elust, milles, nagu selgub, on vahel siiski rõõmu olnud rohkemgi käepärast kui ahnel rahakummardajal. Olen siiski nõus, et tänapäeval ilma rahata on raske. Aga raha nimel oma tõeline õnn maha mängida on kah rumalus - aga seda taibatakse alles vanana kui surm juba ukse ees. Raha on tarvis, aga seda jahtides ei tohiks mõõdutunnet kaotada ja elu tõelisi väärtusi rahale ohvriks tuua. Ellen Niit "Õnn" 1946 Õnn on inimese enda teha, sünnib tema mõtetest ja teost. Elab meeltes, südames ja kehas, võrsub töökast, tahtekindlast peost.
see siin pole just kõige parem koht; matame ta korralikult maha -- ja hästi sügavale.» «Hea mõte,» ütles Joe kaaslane, sammus üle toa, põlvitas maha, eemaldas ^kärnina tagumisest seinast ühe kivi ja tõstis välja koti, mis meeldivalt kõlises. Ta võttis kotist mõnikümmend dollarit endale ja niisama palju Indiaani Joe jaoks ja ulatas siis koti viimasele, kes oli nüüd põlvili nurgas ja kaevas oma jahinoaga auku. Poisid unustasid silmapilk kõik oma kartused, kõik oma hädad. Ahnel pilgul jälgisid nad iga liigutust. Õnn! Selle hiilgus oli väljaspool igasugust kujutlust! Kuuesajast dollarist piisas, et pool tosinat poissi rikkaks teha! Siin oli varandusejaht kõige paremate väljavaadetega -- polnud mingit tülikat teadmatust, kus kaevata. Poisid müksasid teineteist kogu aeg -- paljuütlevad müksud on kergesti arusaadavad, sest need tähendasid lihtsalt: «Oh, kas sa ei rõõmusta nüüd, et me siin oleme!» Joe nuga põrkas millegi vastu. «Nonoh!» ütles ta.
annaabi.ee 
