kuna seal liiguvad elektronid alati kindlas suunas redutseerivalt elektroodilt oksüdeerivale elektroodile. (Timotheus, 1999:259) Nõnda on redutseerija oksüdeerumisprotsessi ja oksüdeerija redutseerumisprotsessi ruumilisel eraldamisel võimalik saada elektrivoolu. Sel juhul muundatakse keemiline energia vahetult elektrienergiaks. Niisuguseid keemilisi vooluallikaid nimetatakse elektrokeemilisteks elementideks. (Ahmetov, 1974:198) Keemiliste vooluallikate tähtsaimad iseloomustussuurused on elektromotoorjõud (tekitab ja säilitab suletud vooluringis elektrivoolu (ENE 2, 1987:525)), tööpinge, mahutavus (vooluallikast saadav elektrihulk) ja tööiga. Keemilised vooluallikad jagatakse kahte suurde liiki: ühekordse kasutusega (galvaanielemendid) ja mitmekordse kasutusega (akumulaatorid ehk akud). On olemas ka kütuseelemendid, mida võib käsitleda galvaanielementide erijuhtumina. (Timotheus, 1999:259) 1.1
kuna seal liiguvad elektronid alati kindlas suunas redutseerivalt elektroodilt oksüdeerivale elektroodile. (Timotheus, 1999:259) Nõnda on redutseerija oksüdeerumisprotsessi ja oksüdeerija redutseerumisprotsessi ruumilisel eraldamisel võimalik saada elektrivoolu. Sel juhul muundatakse keemiline energia vahetult elektrienergiaks. Niisuguseid keemilisi vooluallikaid nimetatakse elektrokeemilisteks elementideks. (Ahmetov, 1974:198) Keemiliste vooluallikate tähtsaimad iseloomustussuurused on elektromotoorjõud (tekitab ja säilitab suletud vooluringis elektrivoolu (ENE 2, 1987:525)), tööpinge, mahutavus (vooluallikast saadav elektrihulk) ja tööiga. Keemilised vooluallikad jagatakse kahte suurde liiki: ühekordse kasutusega (galvaanielemendid) ja mitmekordse kasutusega (akumulaatorid ehk akud). On olemas ka kütuseelemendid, mida võib käsitleda galvaanielementide erijuhtumina. (Timotheus, 1999:259) 1.1
org/wiki/Vesinik · http://209.85.129.104/search? q=cache:G767IVDF1pMJ:www.koolielu.ee/pages.php/03090105%3Ftxtid %3D2897%26get%3D0+vesinik&hl=et&ct=clnk&cd=2&gl=ee&lr=lang_et · http://209.85.129.104/search?q=cache:FvSMAIycMlgJ:www.tlu.ee/~kertm/G %25FCmnaasiumi %2520%25F5ppematerjalid/MITTEMETALLID1.doc+vesinik&hl=et&ct=clnk&cd=7&gl=ee &lr=lang_et · http://www.miksike.ee/ · http://www.eu-youth.net/projects/keemia/index.php?sisu=elemendid&element=h N. Ahmetov "Anorgaaniline keemia" Tallinn 1974 Lk 256-293 Hergi Karik "Hämmastavad ained" Tallinn 1991 Lk 38-45 P. Taube, J. Rudenko "Vesinikust kuni...?" Tallinn 1966 Lk 37-43 11
Mangaani liig võib talletuda maksas, kuid see ei ole tervisele ohtlik. Võib aga siiski välja viia mineraalainete omavahelise tasakaalu. 7.4 Allikad Parimateks mangaani allikateks on pähklid, ananass ja ananassimahl, kaeratoidud, oad, riis, spinat, kartulid, täisteraleib. Mangaani praktiliselt ei leidu lihas, kanalihas, kalas, piimas ja piimatoodetes, magustatud ja rafineeritud toiduainetes. (10) 8. Kasutatud kirjandus 1. Ahmetov, N. "Anorgaaniline keemia" Valgus 1974 lk 293- 303 2. Karik, H.; Palm, U.; Past, V. "Üldine ja anorgaaniline keemia" Valgus 1981 lk 386- 391 3. Masing, V. "ENEKE 2" Valgus 1983 lk 311 4. Strugatski, M. ja Nadeinski, B. "Üldine keemia" Valgus 1969 lk 310- 313 5. Taube, P. "Vesinikust kuni...?" Valgus, Tallinn 1966 lk 151- 154 6. http://en.wikipedia.org/wiki/Manganese 7. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/mangaan.htm 8. http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3153/loeng071.pdf 9
aastal Göttingenis, uurides apteekides müüdavat Zn-ühendit, milles kahtlustati kõrget arseenisisaldust. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast kadmeia 'tsingimaak', koostiselt ZnO, mida tunti juba Vana-Kreekas, milles Cd esineb (Karik ja Truus 2003). Aine aatomnumber on 48 ning molekulmass 112,41 grammi mooli kohta. Tavaline oksüdatsiooniaste ühendites on +II, aga eksisteerib ka ühendeid, milles kaadmiumi oksüdatsiooniaste on võrdne +I-ga (Ahmetov 1974). Kaadmium on keskmise aktiivsusega ning lihtainena pehme, plastne hõbevalge raskmetall, hästi poleeritav ja valtsitav, tavatingimustes õhu ja vee toimele vastupidav. Niiskes õhus kattub kaadmium oksiidikihiga ja kaotab läike (Karik ja Truus 2003). Kaadmiumi leidub looduses üldiselt koos tsingiga, kuid on viimasest üle 500 korra haruldasem. Puhtal kujul kaadmiumi looduses ei eksisteeri. Eelkõige esineb kaadmiumi sulfiidsetes maakides, eriti sfaleriidis, galeniidis ja kalkopüriidis