Sufisid on 3%. Dervisid: sufistlikud mungad, nad elavad kloostrilaadsete vennaskondadena. Nende järelevaatajaks on juhataja, kes eitab mõtisklemise, paastumise ning isegi piinamise kaudu jõuda müstilise ja ekstaatilise kogemuseni. Paljudes islamimaades on tänapäeval mitmesugused müstilised liikumised kulust hoolimata õitsval järjel. Religiooni positsioon on tänapäeval tugevnemas enamikes Islami maades, ühtlasi on laienenud ka misjonitöö. Tuntuim neist on Ahmadija misjon, mis tegutseb kõikidel mandritel. Islam ühiskondliku tegurina Muhameedlaste religioonikäsitluses on palju sellist, mida kristlane peab ilmaliku elu probleemiks. Islam ei tunnista vaimuliku ja ilmaliku lahutamist. Muhamedi rajatud ühiskond oli teatud määral teokraatia, ehk riik, mida juhtiti jumala tahte järgi. Muhamedi järel kujunes kalifaat teokraatiaks. Kaliid valvas usuliste juhtide, imaamide, abiga koraani käskude täitmist ning ilmaliku võimu teostaja oli sultan
Islami rajas prohvet Muhamed ja islami õpetus põhineb koraanil. Koraan koosneb aastaist 610-632 pärit jutustustest, palvetest ja õpetuskõnedest, mis kuulutavad ainujumal Allahi usku ja võitlevad umb- ja väärusulistega. Muhameedlased peavad paastukuud- ramadaani ja käivad ka vähemalt kord elus ära palverännakul pühas linnas- Mekas. Islami alla kuuluvad: siiidid, ismailiidid, karmaadid, mustaliidid, nizariidid, babism, behaism, ahmadija, hurufism, druusid. Islamiusk on levinud: Türgis, Põhja-Aafrikas, Saudi-Araabias, Iraanis, Iraagis, Kasahstanis, Pakistanis, Afganistanis, Süürias, Jeemenis, Omaanis, Indoneesias. Maailmas on umbes 1 miljard usklikku. Tänapäeval on islam suurusest teine religioon maailmas. Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: · Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) · Palvus (Þalh ehk salat) · Annetamine (Zakh ehk zakat)
annaabi.ee 
