kulgenud liustikuvoolude otsmiste ja servmiste settekuhjatistena. Pole välja kujunenud suuri orge. Lõunapoolses keskosas tekkinud jää kauema püsimise tõttu nõod. Ümarad korrapärase põhikujuga küngasmõhnad. Kagus ääristavad ala 2 oosmõhnastikku. Foto: Arne Ader Vetevõrk: 60 järve. Enamus paiknevad kõrgustiku keskosas – suuremad Aheru, Ähijärv. Kirdes kaitsealused Keema järved. Kõrgustikult lähtuvad lühikesed veevoolud- lõunasuunas Mustjõkke Hargla oja, Ahli jõgi ja Maru oja; läänesuunas väikesesse Emajõkke Ärnu jõgi. Muld- ja taimekate: Väga mitmekesine reljeefi vaheldusrikkusi tõttu. Suur soomuldade osakaal 33%. Suurem osakaal kui Otepääl ja Haanjas. Männikute osakaal suurem kui Haanjas ja Otepääl (29%). Peaaegu puuduvad nõmme- ja rabamännikud.Karula rahvuspargis on üsna mitmekesine floora ja fauna. Imetajatest võib seal kohata metskitse, põtra, metssiga, rebast, hunti, kährikut,
AatI agg|cct none AatII gacgt|c none Acc16I tgc|gca 15, 372, 567 AccII cg|cg 114, 361, 482, 933 AccIII t|ccgga none AclI aa|cgtt none AcvI cac|gtg none AfaI gt|ac 170, 913 AfeI agc|gct none AflII c|ttaag none AgeI a|ccggt 662 AhlI a|ctagt none Alw441 g|tgcac none AluI ag|ct 82, 248, 574, 830 Aor51HI agc|gct none ApaI gggcc|c none ApaLI g|tgcac none AscI gg|cgcgcc none AseI at|taat 750 Asp718I g|gtacc none AsuII tt|cgaa none AvaI c|ycgrg none
annaabi.ee 
