eriti aga tuumkütuse kasutamisel reaktoris ja kütuse ümbertöötlemisel. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja lõppladustamise eesmärk: Kaitsta inimesi Kaitsta keskkonda. KÕIK TEKKIVAD JÄÄTMED ISOLEERITAKSE KESKKONNAST, KÄIDELDAKSE JA LADUSTATAKSE VASTAVALT NENDE OMADUSTELE JA POTENTSIAALSELE OHTLIKKUSELE. Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel kasutatavad meetmed kontsentreerimine ja isoleerimine ahjendamine ja hajutamine viivitamine ja radioaktiivne lagunemine. Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon Kütusetsükli madalaktiivsed radioaktiivsed jäätmed Kütusetsükli keskaktiivsed radioaktiivsed jäätmed Kasutatud tuumkütus Kütusetsükli madalaktiivsed radio- aktiivsed jäätmed - Low-Level Waste Tekib koguseliselt kõige rohkem – moodustavad 90% radioaktiivsete jäätmete ruumalast, kuid sisaldavad ainult 1% radioaktiivsusest
Rahvusvaheliselt tunnustatud määratluse järgi loetakse radioaktiivseteks jäätmeteks igasugused ained, mis sisaldavad või on saastunud kehtestatud vabastamistasemeid ületava radioaktiivsusega ja mida ei kavatseta enam kasutada. Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel kasutatakse nii tavajäätmete käitlemise praktikast tuntud (kaks esimest) kui ka neile ainuomaseid protseduure: · kontsentreerimine ja isoleerimine · ahjendamine ja hajutamine · viivitamine ja radioaktiivne lagunemine. Radioaktiivne lagunemine vähendab jäätmete ohtlikkust ja lõppeb kunagi tingimata mitteradioaktiivse lõppsaadusega. Olenevalt jäätmete poolestusajast võib see tõsi küll väga pikaajalist viivitust nõuda! Kasutatud tuumkütus Kasutatud tuumkütus koosneb kolmest põhikomponendist: uraan, lõhustusproduktid ja aktiniidid.
tuumarelvade valmistamiseks. · Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. [12] 17 10. Tuumajäätmed Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel kasutatakse tavajäätmete käitlemise praktikast tuntud (kaks esimest) kui ka neile ainuomaseid protseduure: [5] · kontsentreerimine ja isoleerimine · ahjendamine ja hajutamine · viivitamine ja radioaktiivne lagunemine. Madalaktiivsed jäätmed LLW, mis moodustavad 90% radioaktiivsete jäätmete ruumalast, need on õrnalt saastunud tööriided, kindad, puhastusvahendid, tööriistad jm. Pärast toksiliste komponentide eraldamist vähendatakse nende jäätmete mahtu kokkupressimise, tuhastamise vm meetodil ning siis ladustatakse nad erihoidlasse. [6] Keskaktiivsed jäätmed ILW (i.k. Intermediate-Level Waste) moodustavad mahult umbes 7% ja
kaitsta inimesi ja keskkonda. Nende kasutamine on rahvusvaheliselt seadustega reguleeritud, s.h ka Eestis. Radioaktiivsed jäätmed võivad olla ohtlikud, kuid senine praktika on täielikult tõestanud ohutu käitlemise võimalikkust. Enamus riike tunnustab ja jälgib radioaktiivsete jäätmete käitlemise põhimõtteid. Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel kasutatakse järgmisi protseduure: kontsentreerimine ja isoleerimine; ahjendamine ning hajutamine; viivitamine ja radioaktiivne lagunemine. Radioaktiivne lagunemine vähendab jäätmete ohtlikkust ja lõppeb kunagi tingimata mitteradioaktiivse lõppsaadusega. Olenevalt jäätmete poolestusajast võib see küll väga pikaajaline olla. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise põhimõtted o Inimese tervise kaitse. Radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, mis tagab inimese tervise kaitse vastuvõetaval tasemel.
annaabi.ee 
