harva isegi jaanuaris ja veebruaris.2003. aasta seisuga oli Eestis teada 17 kasvukohta. Kuigi limatünnik on harvakasvav seen, võib soodsatel tingimustel mõnel aastal seda väga suurel arvul esineda. 2007. ja 2008. aasta kevadel, mis olid limatünnikutele eriti soodsad, leiti neid kümnete ja sadade kaupa kasvamas ka sellistes kohtades, kus varem oli nähtud heal juhul vaid üksikuid seeni. Näiteks 2008. aasta aprilli lõpus luges Eesti Maaülikooli mükoloogide uurimisrühm Ahj jõe äärseskuusikus kokku 522 viljakeha. I kategooria sammal: Roheline hiidkupa on hiidkupraliste sugukonda kuuluv sammaltaim. Ta on Eestis arvatud I kaitsekategooriasse (2012). Eestis on ta väga haruldane. Ta kasvab kraavikallastel, karjamaadel nii savikal või liivasel mullal kui ka laialehistes ja segametsades. I kategooria samblik: Suur paelsammal on paelsamblaliste sugukonda paelsambla perekonda kuuluv sammaltaim. Ta on Eestis arvatud I kaitsekategooriasse (2012).
ning mis omab katalüütilist toimet. Ruumiline komponent, mis moodustub lähestikku paiknevate aminohappejääkide külgahelatest. NB! Ruumiline lähedus, mitte keemiline! Aminohappejäägid jagatakse nelja kategooriasse: Siduvad aminohappejäägid -> paiknevad aktiivtsentris ja funktsioon on substraadi molekuli sidumine Katalüütilised aminohappejäägid -> paiknevad aktiivstsentris, avaldavad katalüütilist toimet Struktuuri säilitavad ahj -> tagavad valgu tertsiaare (v kvaternaarse) struktuuri , seega ka aktiivtsentri formeerumise ja püsimise Väheolulise ahj -> paiknevad nt ruumilise struktuuri pinnal, suht mõttetud Liitensüümide puhul kuulub molekuli koostisesse ka teatav mittevalguline komponent. (apoensüüm – ensüümi valguline osa; kofaktor – mittevalguline osa) Koensüüm – juhul kui mittevalguline osa kujutab endast suhteliselt suurt
annaabi.ee 
