olid õppinud arhitektid. Paljud juugendliikumise liidrid olid samuti arhitektid : Horta, Guimard, Van de Velde, Behrens, Mackintosh, Gaudí ja teised. Arhitektuur- tähtsad esindajad töötasid Austrias ja Belgias. Valitsevad orgaanilisele loodusele omased kõverjooned. Paljudes Euroopa linnades kaunistati majade fassaade juugendliku ornamentikaga, näiteks ka Riias. Kuulsad on Hector Guimardi loodud Pariisi metro sissepääsud. Juugendstiil on tekkinud kui mass tööstuse vastu, kuid ahitektid hakkasid üha enam kasutama uusi tööstuslikke ehitusmaterjale, eriti raudbetooni ja klaasi, mis võimaldasid enneolematuid rumilahendusi ja hiiglaslike aknede sillustamist. Uusi tehnilisi võimalusi kasutati esialgu tööstushoonetes, raudteejaamades ja kaubamajades. Leiti, et kui ilu aluseks on vormi tulenemine funktsioonist ja materjali omadustest, võib neile rajada nii ehitiste kui esemete esteetilise mõju. Nõnda muutus hiline juugendstiil 20.saj. tööstuskunsti alguseks ja 1920.
Esemed, mida seni ei olnud seostatud kunstiga, omandasid uue kunstilise tähenduse ja kvaliuteedi. Arhitektuur- tähtsad esindajad töötasid Austrias ja Belgias. Valitsevad orgaanilisele loodusele omased kõverjooned. Paljudes Euroopa linnades kaunistati majade fassaade juugendliku ornamentikaga, näiteks ka Riias. Kuulsad on Hector Guimardi loodud Pariisi metro sissepääsud. Juugendstiil on tekkinud kui mass tööstuse vastu, kuid ahitektid hakkasid üha enam kasutama uusi tööstuslikke ehitusmaterjale, eriti raudbetooni ja klaasi, mis võimaldasid enneolematuid rumilahendusi ja hiiglaslike aknede sillustamist. Uusi tehnilisi võimalusi kasutati esialgu tööstushoonetes, raudteejaamades ja kaubamajades. Leiti, et kui ilu aluseks on vormi tulenemine funktsioonist ja materjali omadustest, võib neile rajada nii ehitiste kui esemete esteetilise mõju. Nõnda muutus hiline juugendstiil 20.saj. tööstuskunsti alguseks ja 1920