Tegelikult jääme ikka oma vabaduste eest alati vastutavaks ei pääse ei vabaduse ega valikute eest. Seetõttu peaks teadlikult valima, mitte ütlema, et täidetakse mingit rolli. Eelkõige see vabadus, millest eksistentsialism räägib, on seisukohavõtu ja otsustuse vabadused. Iga väline olukord annab meile võimaluse valida ja otsustada, me ei saa sellest vastutusest kunagi vabaks. Vabadusel on ka negatiivne pool, mis seostub meile vastutuse ja ahistusega. Inimene saab ise valida oma väärtused ja selle, kes ta on minu enda vabadus muudab mu natuke ka vangiks. Inimene on alati otsivas olukorras ja jääb alati otsima. Seetõttu eksistentsialistid arvavad, et filosoofia peab olema käega katsutav (mitte kuskil kaugelt akadeemikute seas). Filosoofia sünnib tegelikult aga üksikinimese igapäevaelus, tema otsustest ja valikutes. Eksistentsialistid ütlevad, et inimest ei saa kirjeldada
Kasutades maatrikskorrutist, arvutame 0 -1 0 -1 -1 0 1 0 i2 := ii = = = -1 1 0 1 0 0 -1 0 1 = -1 I = - I = -1 kus viimaste v~orduste v¨aljakirjutamisel arvestasime seda, et kor- rutamist u ¨ ¨hikutega (tavaliselt) ei eksponeerita. Uhikute mitteeks- poneerimine on heas koosk~olas t¨ ahistusega I = 1. 4.3 M¨ arkus: imaginaaru ¨ hiku m~ oistest Seost i2 = -1 loetakse sageli imaginaar¨ uhiku definitsiooniks ja kirjutatakse i := -1. Imaginaar¨ uhik -1 ei ole t~ olgendatav 6 V. Kompleksarvud reaalarvuna (sest reaalarvude ruudud on mittenegatiivsed), k¨ ull aga spetsiifilise teist j¨
annaabi.ee 
