või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Füüsikalised ohutegurid Valgustuse puudused. Ruum, kus on arvutiga töötamiskoht, ei ole valgustatuse tase piisav. Ruumi loomulik valgustus tuleb kahest aknast ja rõduuksest. Valgust saab ka laelambist, mis jääb töötaja selja taha, põhjustades varjude langemist kuvarile ja paberidokumentidele. Halb valgustus kahjustab otseselt nägemisvõimet, lisab ahistatust, masendust, raskendab töötajal oma tööde teostamist, mis omakorda tekitab pinget ja lisakoormust. Risk: II Vastuvõetav risk Parendusmeetmed: Tuleks kasutada rohkem valgust, et vältida varje. Samuti võiks mõelda ka arvuti mujale asetamistet vältida kuvarile tulevaid peegeldusi. Keemilised ohutegurid Tolm, juuksekarvad ja koera ning kassi karvad, mis võivad põhjustada allergilist nohu või teisi allergilisi haigusi.
Siin oli oluline ka püüdlikkus. 14 Ükskõiksus-, vastikus-, väsimustunne, soov mitte kooli minna, kuid samas ka põnevus iseloomustavad neljandat faktorit seega ülekaalukalt vastumeelsust kooli suhtes. Viimase faktorina nimetatakse koolihirmuks (7,1%), s.o hirm, rahutus, pettumus. Suurim osakaal on koolimeeldivuse faktoril ja andekad lapsed suhtuvad kooli üldiselt positiivselt, kuid samas tunnevad nad ahistatust, neil esineb tervisehäireid ja koolihirmu. Võrreldes andekate ja tavaõpilaste koolimeeldivust, selgus, et viimased tunnevad sagedamini hirmu ja väsimust, 28% neist märkis, et kool on nagu luupainaja. Arvamused õpetajatest olid andekatel lastel kriitilised. 44% väitis, et õpetajad sageli ei mõista neid. Rohkem kui kolmandik arvas, et õpetajad innustavad vähe õppima, pooled, et õpetajad on ebaõiglased. Samas hindavad õpilased õpetajate huumorimeelt ja näeksid seda
Ka psühhosotsiaalsed probleemid tuleb lahendada. Ühiskonnapoliitikaga võime luua olukorra, kus vanur ei tarvitse kannatada üksindust, igavust ja alavääristust. Psühhoteraapia ei pea otsima probleemide selgitamata tagapõhju, vaid lahendama käesolevaid ning looma elutahet. Ühe teraapiaseansi kestus võib olla 15 45 minutit. Raviarst võib selles aktiivselt osaleda ja vanurit juhendada. Et füüsiline kokkupuude ei tekita enamasti vanuris seksuaalset ahistatust, lubatakse terapeudil haige puudutamist. Vanurist haigele võib tunduda, et ta on oma psühhoterapeudist sõltuvuses. Ravi eesmärk on küll vanuri iseseisvus aga mõningane sõltuvus terapeudist on lubatud. Psühhoteraapiat tuleb jätkata ka mõni aeg pärast kurvameelsusest paranemist. Krooniliste haigusjuhtude ravi võib kesta aastaid. Vanuritest depressioonihaigete medikamentoosses ravis tuleb lähtuda vanurite ravi põhimõtetest.