käänata-väänata. Hea konkreetne on § 5, mis käsitleb diskrimineerimist tööelus aga siiski kui ma peaksin esitama kaebuse dsikrimineerimise kohta, oleks minu sõna tööandja vastu. Kui tegu on seksuaalse ahistamisega väljaspool töökohta siis lihtsalt inimesed ei julge sellest kauebust esitada. Kuidas ma lähen kellegile võõrale teatama, et kuskil tänaval või baaris on mind ahistatud, eriti veel siis kui ma ei tea ega tunne ahistajat sellisel juhul ei saagi avaldust esitada? Seadusest leiab komisjoni töötamise ja avalduste mentelemiste täpse kirjelduse (paberimajandus bürokraatia peab ju paigas olema) samas näiteks kuidas kujutatakse ette § 8 "Diskrimineeriv reklaam ning töö- ja koolituspakkumine" kontrollimist. Mismoodi mõeldakse kindlaks teha milline reklaam tõesti on diskrimineeriv ja milline mitte, ning kes seda kontrollima peaks?! Vaevalt viieliikmeline soolise võrdõigulikkuse komisjon sellega
patoloogilise käitumise liigiks, mis tulenes ahistaja psüühilistest füüsilist kahju abitule lapsele. Lapse väärkohtlemisega seotud karakteristikutest. Definitsioon oli kitsas ja keskendus tõsistele küsimused kuulusid tol ajal vaid arstide kompetentsi - nemad lapse füüsilise väärkohtlemise liikidele. See oli nn. meditsiinilis- diagnoosisid ja ravisid lapsi ning ahistajat peeti psühhopatoloogiaga diagnostiline definitsioon, milles keskseks olid häired seoses indiviidiks. vanemate kohanemisega ning spetsialisti ülesandeks oli Tänapäevased uurimused näitavad, et vanemate psühho- identifitseerida ahistaja psühhopatoloogia. patoloogia ei esine nendes peredes, kus toimub laste
annaabi.ee 
