Joo- nised on koostatud kasutades UML standardit. 1.1 TAUST Kunsti k¨asit¨oo¨ loomise protsess on peaosa moeateljee ”ANADI” igap¨aeva- t¨o¨ost. Kliendid v˜otavad u ¨hendust oma vajaduste ja k¨ usimuste lahendamise eesm¨argil ning panevad kinni aega vastuv˜otule spetsialisti juurde. Spet- sialistide u ¨lesanded on klientide konsulteerimine, tellimuste vastuv˜otmine ja teostamine ning tehtud t¨o¨o esitamine. Igale kliendile l¨ahenetakse individu- aalselt. Konsultatsioon toimub nii kontoris, kui ka objektidel. V¨aiksema tellimuse korral lepitakse kokku kliendiga, mis kell ja mis p¨aeval ta saab tulla valmis toode j¨argi. Suurema tellimuse korral koostatakse eelarve ja ajagraafik. Kliendi n˜ousoleku puhul s˜olmitakse leping. Viimase etapina on tehtud t¨o¨o hindamine ja arve tasumine kliendi poolt. 1.2 ¨ ORGANISATSIOONI EESMARGID • Finantseesm¨argid 1
67 Muidugi kehtib selline v~orrand juhul, kui f (a) = 0. Kui f (a) = 0, siis on normaalsirge y - telje sihiline ja tema v~orrand on x = a. Siledad ja murduvad jooned. Diferentseeruvuse geomeetriline sisu. Kui funktsiooni graafik on punktis A = (a, f (a)) sile (so mittemurduv), siis on l~ oikaja AP piirsirge punktis A u ¨heselt m¨a¨aratud, s~oltumata sellest kummalt poolt punktiga P punktile A l¨ahenetakse. Seega on sel juhul punktis A puutuja u ¨heselt m¨a¨aratud. Kui puutuja t~ousunurk = 2 , siis on arvutatav ka puutuja ous ehk funktsiooni tuletis f (a). Kui aga punktis A esineb graafikul mur- t~ depunkt, siis ei ole selles punktis v~oimalik puutujat u ¨heselt m¨a¨arata. L~oikajad AP annavad punkti P l¨ahenemisel punktile A erinevatest k¨ ulgedest erinevad piirsirged. Sellisel juhul ei ole ka funktsiooni tuletis f (a) argumendi v¨a¨artusel x = a m¨a¨aratud
f (a) 67 Muidugi kehtib selline v~orrand juhul, kui f (a) = 0. Kui f (a) = 0, siis on normaalsirge y - telje sihiline ja tema v~orrand on x = a. Siledad ja murduvad jooned. Diferentseeruvuse geomeetriline sisu. Kui funktsiooni graafik on punktis A = (a, f (a)) sile (so mittemurduv), siis on l~oikaja AP piirsirge punktis A u ¨heselt m¨a¨aratud, s~oltumata sellest kummalt poolt punktiga P punktile A l¨ahenetakse. Seega on sel juhul punktis A puutuja ¨heselt m¨a¨aratud. Kui puutuja t~ousunurk = 2 , siis on arvutatav ka puutuja u t~ous ehk funktsiooni tuletis f (a). Kui aga punktis A esineb graafikul mur- depunkt, siis ei ole selles punktis v~oimalik puutujat u ¨heselt m¨a¨arata. L~oikajad AP annavad punkti P l¨ahenemisel punktile A erinevatest k¨ ulgedest erinevad piirsirged. Sellisel juhul ei ole ka funktsiooni tuletis f (a) argumendi v¨a¨artusel x = a m¨a¨aratud
annaabi.ee 
