tine. Olgu tasakaaluasendis vedru pikkus a. Kui vedrut kokku suruda v~oi v¨alja venitada ja seej¨arel vabastada, hakkab tema lahtine otspunkt tasakaaluasendi u ¨mber v~onkuma. Vedru pikkus on sel juhul ajast s~oltuv (seega j¨arjestatud) muu- tuv suurus x. V~onkumisprotsessi m~ojutavad mitmesugused takistusj~oud, mille tagaj¨arjel v~onkumine sumbub, st vedru pikkus x l¨aheneb arvule a. Vaatame kuidas oleks v~oimalik sellist l¨ahenemisprotsessi matemaatilistes terminites kir- ¨ v~oimalus on j¨argmine. Valime mingisuguse tasakaalupunkti u jeldada. Uks ¨mbruse, n¨aiteks (a - 0.1, a + 0.1). Kuna v~onkumine sumbub, siis mingist ajahetkest (st x v¨a¨artusest) alates k~oik j¨argnevad vedru pikkuse v¨a¨artused x j¨a¨avad vahemikku (a - 0.1, a + 0.1), st rahuldavad v~orratust |x - a| < 0.1. Edasi valime mingi
tine. Olgu tasakaaluasendis vedru pikkus a. Kui vedrut kokku suruda v~oi v¨alja venitada ja seej¨arel vabastada, hakkab tema lahtine otspunkt tasakaaluasendi u ¨mber v~onkuma. Vedru pikkus on sel juhul ajast s~oltuv (seega j¨arjestatud) muu- tuv suurus x. V~onkumisprotsessi m~ojutavad mitmesugused takistusj~oud, mille tagaj¨arjel v~onkumine sumbub, st vedru pikkus x l¨aheneb arvule a. Vaatame kuidas oleks v~oimalik sellist l¨ahenemisprotsessi matemaatilistes terminites kir- ¨ v~oimalus on j¨argmine. Valime mingisuguse tasakaalupunkti u jeldada. Uks ¨mbruse, n¨aiteks (a - 0.1, a + 0.1). Kuna v~onkumine sumbub, siis mingist ajahetkest (st x v¨a¨artusest) alates k~oik j¨argnevad vedru pikkuse v¨a¨artused x j¨a¨avad vahemikku (a - 0.1, a + 0.1), st rahuldavad v~orratust |x - a| < 0.1. Edasi valime mingi