tekkinud magmadest tarduvad kivimid. Lausaliselt kulgeb maapõues ka kõikide kivimite moone. Niisuguste protsesside tulemusena kasvabki ookeanipõhja vahevöösse vajumise piirkonnas ookeanilise litosfääri ja vahevöö ülaosa kivimite arvelt uus mandriline maakoor. · Kurdmäestike teke (+ näide) Ookeani keskaheliku magmalise aktiivsuse vaibumine subduktsiooniprotsesside jätkamisel mandrilistel äärtel viib okeaninõo ahenemiseni. Äärmuslikuks juhuks on ookeani nõo sulgumine mandriliste ookeaniäärte põrkumise protsessis. Nii aktiivseid ookeaniääri kui mandriliste laamade põrkumise piirkondi iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. · Vulkaanide aheliku teke (+ näide) · Kontinentaalse rifti teke (+ näide) Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku.
Verd on ka maksas, põrnas ja osas lihastes, mitte ringluses. Osm rõhu regulatsioonis osalevad hormoonid: 1. hüpofüüsi tagasagara poolt verre paisatav antidiureetiline (uriini tekkimist takistav) hormoon ADH 2. südame kodade natriureetiline hormoon KNP/ANP, mis soodustab vee väljutamist 3. RAAS-süsteem (reniin-angiotensiin-aldosteroon süsteem) kuiosm rõhk langeb ja ringleva vere maht väheneb, vererõhk langeb, RAAS-süsteem viib veresoonte ahenemiseni, uriiniväljutuse vähenemiseni. Selle liigne tegevus viib kõrgvererõhutõveni Enam-vähem kindlates piirides üritatakse hoida ka: 1. Üldine vererõhk (vereoontes) kui tõuseb, suudab inimene kohaneda, kui pidevalt üle 140 hüpertoonia, organism loob uue normi 2. Veresuhkri tase norm 3,33-6,1 mmol/l 3. Ca ioonide kontentratsioon norm 2,3-2,5 mmol/l Homöostaasi säilitamine toimub regulatoorsete süsteemide osavõtul: närvisüsteem ja
Siia liituvad ka mitmesuguste kivimite ülessulamisel tekkinud magmadest tarduvad kivimid. Kulgeb ka kõikide kivimite moondumine. Selliste protsesside tulemusena kasvabki ookeanipõhja vahevöösse vajumise (subduktsiooni) piirkonnas ookeanilise litosfääri ja vahevöö ülaosa kivimite arvelt uus mandriline maakoor. See on graniitsete kivimite rikas ja kergem. Ookeani keskaheliku magmalise aktiivsuse vaibumine subduktsiooniprotsesside jätkumisel mandrilistel äärtel viib ookeaninõo ahenemiseni. (AlpidHimaalja) Aktiivseid ookeaniääri kui mandriliste laamade põrkumise piirkondi iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale kuumi täppe. Kuumad täpid paiknevad laamade piiridest sõltumatult. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt väikese paksusega ookeanilaam, siis tekib selle kohale vulkaanide ahelik. (Havai
moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida vulkaaniline saarkaar. Kui ookeaniline laama sukeldub vahevöösse vastu mandri serva, siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Iseloomulik maavärinad. nt: Vaikset ookeani ümbritsev vulkaaniline ,,tulerõngas". Laamade põrkumine Ookeani keskaheliku magmalise aktiivsuse vaibumine subduktsiooniprotsesside jätkumisel mandrilistel äärtel viib ookeaninõo ahenemiseni. Selle protsessi äärmuslikuks juhuks on ookeaninõo sulgumine mandriliste ookeaniäärte põrkumise protsessis. Laamade põrkumispiirkonda iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. Nt: Alpide-Himaalaja kurdmäestik Laamade nihkumine mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, kusjuures triivide suunad ei ole päris juhuslikud. Pika Geoloogilise aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega superkontinendiks. Nt: hiidmanner Pangea
Maapõues kulgeb ka kõikide kivimite moone. Niisuguste protsesside tulemusena kasvabki ookeanipõhja vahevöösse vajumise piirkonnas ookeanilise litosfääri ja vahevöö ülaosa kivimite arvelt uus mandriline maakoor. See on graniitsete kivimite rikas ja varasematest kivimitest väiksema tihedusega, niisis ka kergem maakooreosa ja vahevöösse ,,uppumatu". Ookeani keskaheliku magmalise aktiivsuse vaibumine subduktsiooniprotsesside jätkumisel mandrilistel äärtel viib ookeaninõo ahenemiseni. Selle protsessi äärmuslikuks juhuks on ookeaninõo sulgumine mandriliste ookeaniäärte põrkumise protsessis. Nii aktiivseid ookeaniääri kui mandriliste laamade põrkumise piirkondi iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. On selgunud, et pika geoloogilise aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega hiid- ehk superkontinendiks. Selline hiidmanner võib ühtse tervikuna püsida 200-400 miljonit aastat ja laguneb siis uuesti mandrite ,,kildudeks",
annaabi.ee 
