T¨apse- malt on tegemist funktsiooni y = f (x) graafiku puutujaga punktis A = (a, f (a)). Seega asendatakse k~overjoon puutepunkti u ¨ mbruses ligikaudselt sirgjoonega. Taoline l¨ahend s¨ailitab esialgse funktsiooni f (x) v¨a¨artuse f (a) ja graafiku t~ousu ehk liikumissuuna punktis A. Lineaarse l¨ahendamisega l¨aheb kaotsi joone "k~overus". Seet~ottu tekib k¨ usi- mus: kas on v~oimalik konstrueerida lineaarsest l¨ahendist paremaid l¨ahendeid, mis arvestavad ka "k~overust". Joone "k~overust", t¨apsemini kumerust v~oi n~ogu- sust, iseloomustab teist j¨arku tuletis (sellest tuleb l¨ahemalt juttu §4.4). Seega, kui ~onnestuks konstrueeritavasse l¨ahendisse u ¨le kanda ka esialgse funktsiooni artus, st kui l¨ahendi P (x) puhul kehtiks seos P (a) = f (x) teise tuletise v¨a¨ f (a), siis saaksime joone "k~overuse" teatud m~ottes s¨ailitada. Kahjuks li-
T¨apse- malt on tegemist funktsiooni y = f (x) graafiku puutujaga punktis A = (a, f (a)). Seega asendatakse k~overjoon puutepunkti u ¨mbruses ligikaudselt sirgjoonega. Taoline l¨ahend s¨ailitab esialgse funktsiooni f (x) v¨a¨artuse f (a) ja graafiku t~ousu ehk liikumissuuna punktis A. Lineaarse l¨ahendamisega l¨aheb kaotsi joone "k~overus". Seet~ottu tekib k¨ usi- mus: kas on v~oimalik konstrueerida lineaarsest l¨ahendist paremaid l¨ahendeid, mis arvestavad ka "k~overust". Joone "k~overust", t¨apsemini kumerust v~oi n~ogu- sust, iseloomustab teist j¨arku tuletis (sellest tuleb l¨ahemalt juttu §4.4). Seega, kui ~onnestuks konstrueeritavasse l¨ahendisse u ¨le kanda ka esialgse funktsiooni f (x) teise tuletise v¨a¨artus, st kui l¨ahendi P (x) puhul kehtiks seos P (a) = f (a), siis saaksime joone "k~overuse" teatud m~ottes s¨ailitada. Kahjuks li-
annaabi.ee 
