· Hingamine häälekurrud on hingamisel üksteisest eemal ja tõmbuvad kas kokku või lahku. - Sissehingamine paarse tagumise laiendajalihase kokkutõmme tõmbab häälejätked külgede suunas, siis lahutab ja pikendab ja jäigendab häälekurde. Tekib avar 5-nurkne häälepilu. - Väljahingamine pilkkõhred tõmbuvad oma aluselt eemale, moodustavad 3-nurkse häälepilu. Kuna kurrupilu on avatud, ei saa häälekurrud võnkuda. · Sosistamine külgmise ahendajalihase kokkutõmme sulgeb kurrupilu, mille puhul pilkkõhred eemalduvad teineteisest ja tekib kolmnurkne kõhrepilu. Õhuvool ei katke ega paugu (erinevalt normaalkõnest), sest häälekurrud pole kunagi täielikult sulgunud. · Helilised häälikud nagu normaalkõnes: häälekurrud avanevad-sulguvad kiires tempos. · Helitud häälikud nagu hingamisel: samasugune hääletus, häälekurrud on üksteisest eemal ja tõmbuvad kokku-lahku. 13
sekunditega mööda. Parasümpaatilise NS-i toime efektorelunditele: Mõju südamele on pidurdav. Südametegevus aeglustub ja kokkutõmbed nõrgenevad. Kui on väga tugeva ärritusega tegemist (külma vette hüppamisel), siis südame tegevus võib hoopiski seiskuda ja see ei tarvitse taastuda. Seedenäärmete tegevus intensiivistub. Seedeelundite motoorika samuti. Parasümpaatikus loob seedimiseks soodsad tingimused, võimaldab seedimisel hästi toimida. Silmaava ehk pupill aheneb tänu pupilli ahendajalihase kokkutõmbumisele. Kusepõie üle domineerib parasümpaatilise NS-i tühjenemise faasis. Põie seinalihased tõmbuvad kokku, sulgurlihased aga lõtvuvad. Tühjendamise korral on oluline, et lihased alluks tahtele. Parasümpaatilisel NS-l vähem toimeid, kui sümpaatilisel. Veresooned ei saa parasümpaatilist toimet. Ometigi parasümpaatlikkus erutuses naha ja siseelundite veresooned laienevad. skeletilihaste ja aju veresooned ahenevad trenni ja võistlema ei tohi täiskõhuga minna
annaabi.ee 
