Arvutage absoluutsed aheljuurdekasvud ja aheljuurdekasvutempod. (NB! Kirjutage eelnevalt aegrida ümber sobivale kujule!) Selgitage nende sisulist tähendust. (2p) Tasandage aegrida 3-e kvartali libiseva keskmisega (NB! Kirjutage eelnevalt aegrida ümber sobivale kujule!) (0,5p) Lahendus: Külastanute Absoluutne Libisev keskmine Aasta Kvartal Aheljuurdekasvutempo arv aheljuurdekasv (3 kv. keskmine) 2009 I kvartal 20 II kvartal 15 -5 (=15-20) -0.25 (=(15/20)-1) III kvartal 8 -7 (=8-15) -0.47 (=(8/15)-1) 14.33 (=(8+15+20)/3) IV kvartal 22 14 (=22-8) 1.75 (=(22/8)-1) 15.00(=(22+8+15)/3) 2010 I kvartal 22 0 (=22-22) 0.00 (=(22/22)-1) 17
Kui , siis oli eelmise või baasperioodi väärtus suurem kui vaadeldava perioodi väärtus ehk nähtust iseloomustava tunnuse väärtus on ajas vähenenud. Neid tõlgendatakse kordades: nt 2010a kasvas keskmine brutopalk võrreldes eelmise aastaga 1,01 KORDA 3. JUURDEKASVUTEMPO on absoluutse juurdekasvu ning selle arvutamisel aluseks võetud aegrea elemendi väärtuse suhe. - Aheljuurdekasvutempo – võrreldakse aegrea eelmise elemendi väärtusega. Kui varasemalt on ahelkasvutempo välja arvutatud, siis aheljuurdekasvutempo leidmiseks tuleb ahelkasvutempost lahutada 1. da y y t 1 ja t ia 1 y t 1 y t 1 - Alusjuurdekasvutempo – võrreldakse mingi varaema baasiks võetud
determinatsioonikordaja ja korrigeeritud determinatsioonikordaja regressioonmudeli hindamisel saadud anova tabelid regressioonmudeli hindamisel saadud aruanne, tunnused on statistiliselt olulised x1 x2 x3 x4 regressioonmudelis olevate sõltumatute tunnuste omavaheline korrelatsioon, heteroskedastiivsus, multikollineaarsus Test 11 momentrida, perioodrida, voosuurus, vaosuurus momentrida, kronoloogiline keskmine alusjuurdekasv, aheljuurdekasv, alusjuurdekasvutempo, aheljuurdekasvutempo, juurdekasvutempo, kasvutempo absoluutne aheljuurdekasv absoluutne alusjuurdekasv, aegrea silutud väärtus eksponentsilumine aditiivne mudel, trendi mudel, keskmine sesoonne komponent, prognoositav väärtus silumiskonstant, prognoositav väärtus, multiplikatiivne mudel libisev keskmine sesoonne komponent multiplikatiivne mudel, sesoonne muutus, tsükliline muutus perioodiliselt ümber trendi perioodiga
33333333 2004 3768 1072 4049 1103.6666667 2005 4387 1240 4145.3333333 1205.3333333 2006 4281 1304 4505 1397.3333333 2007 4847 1648 4709 1609.3333333 2008 4999 1876 4665.3333333 1695.6666667 2009 4150 1563 4616.6666667 1711 2010 4701 1694 4453.6666667 1606 2011 4510 1561 ahelkasvutempo alusjuurdekasvutempo aheljuurdekasvutempo abs.alusjuurdekasv magister baka magister baka magister baka 1.7714285714 -0.07655827 0.7714285714 -0.076558 0.7714285714 -226 1.9892473118 -0.27608401 2.5238095238 -0.216067 0.9892473118 -815 1.2702702703 -0.31165312 3.4761904762 -0.049134 0.2702702703 -920 1.1382978723 -0.2449187 4.0952380952 0.096949 0.1382978723 -723 0
Samas selleni, et absoluutne alusjuurdekasv ükskord ka positiivseks muutuks, mis tähendaks taaskord 1990nda aastal olnud rahvaarvuni küündimist, on veel ees väga pikk maa. Vähemalt annab viimaste aastate positiivne absoluutne aheljuurdekasv selleks kindlasti lootust. Igatahes on jällegi on mõlema linna rahvaarvu muutust iseloomustavad graafikud ilmselgelt väga sarnased. Joonis 12. 13 Joonis 13. Aheljuurdekasvutempo näitab, kuidas suuruse väärtus on muutunud, võrreldes perioodi algusega. Näiteks on selgelt näha, et suurim rahvaarvu vähenemine toimus 1993ndal aastal, mis moodustas peaaegu 4% 1992. aasta rahvaarvust. Nagu ka eelmistel joonistel, tulevad ka siin põhimõtteliselt välja mõlema linna puhul samad trendid. Joonis 14. 14 Joonis 15. Alusjuurdekasvutempo näitab, kui suure osa moodustab viimase aasta
mai.08 7 2 -12 1,40 juuni.08 20 13 1 2,86 juuli.08 12 -8 -7 0,60 aug.08 10 -2 -9 0,83 sept.08 14 4 -5 1,40 okt.08 13 -1 -6 0,93 nov.08 14 1 -5 1,08 dets.08 5 -9 -14 0,36 Aritmeetiline keskmine 14,53 Aluskasvutempo Aheljuurdekasvutempo Alusjuurdekasvutempo 1,10 10% 10% 1,67 52% 67% Lahutuste ah 1,28 -23% 28% 1,31 2% 31% 2,00 1,31 0% 31% 0,98 -25% -2% 1,60 1,19 21% 19%
või perioodid Momentrida aegrida, mille iga element on seotud teatud ajamomendiga Perioodrida aegrida, mille iga element on seotud mingi ajavahemikuga, perioodiga Analüüsitakse: absoluutne juurdekasv(aheljuurdekasv on aritmeetilise keskmisega- võrreldes eelmisega; alusjuurdekasv- võrreldes esimesega); kasvutempo(ahelkasvutempo(geom. keskmine)- uus jagatud eelmisega; aluskasvutempo- uus jagatud esimesega); juurdekasvutempo(aheljuurdekasvutempo- ahelkasvutempo-1; alusjuurdekasvutempo- aluskasvutempo-1. Kui <1, siis langus; kui >1, siis kasv); juurdekasvude juurdekasv(uus aheljuurdekasv-vana aheljuurdekasv) a- absoluutne; b- baasiga võrreldes. Keskmise taseme näitajad · Aritmeetiline keskmine (perioodrea keskmise taseme leidmiseks) · Kronoloogiline keskmine (momentrea keskmise taseme leidmiseks) · Geomeetriline keskmine Kasvutempo-GEOMEETRILINE KESKMINE
annaabi.ee 
