muutus. Juhtmekeerus indutseeritava elektromotoor- jõu suurus võrdub keeruga aheldatud magnetvoo muutuse kiirusega. Kui on tegemist jadamisi ühendatud w keerust koosneva pooliga, siis on indutseeritav emj. w korda suurem kui ühes keerus: e=- w . t Keerdude arvu ja neid läbiva magnetvoo korrutist nimetatakse aheldusvooks ja tähistatakse tähega (kreeka suurtäht psii): =w . Poolis indutseeritav elektromotoorjõud on seega võrdeline aheldusvoo muutumise kiirusega: e= - w =- t t Joonisel on näidatud, kuidas ehitada indutseeritava emj. graafikut, kui on antud pooli läbiva magnetvoo muutuse graafik. Ülesande lahendamisel on oluline pöörata tähelepanu asjaolule, et 56 1) indutseeritav emj. sõltub magnetvoo muutumise kiirusest 2) indutseeritav emj. on võrdne nulliga, kui magnetvoog ei muutu, s.t. tema graafik on rööpne ajateljega
muutus. Juhtmekeerus indutseeritava elektromotoor- jõu suurus võrdub keeruga aheldatud magnetvoo muutuse kiirusega. Kui on tegemist jadamisi ühendatud w keerust koosneva pooliga, siis on indutseeritav emj. w korda suurem kui ühes keerus: e=- w . t Keerdude arvu ja neid läbiva magnetvoo korrutist nimetatakse aheldusvooks ja tähistatakse tähega (kreeka suurtäht psii): =w . Poolis indutseeritav elektromotoorjõud on seega võrdeline aheldusvoo muutumise kiirusega: e= - w =- t t Joonisel on näidatud, kuidas ehitada indutseeritava emj. graafikut, kui on antud pooli läbiva magnetvoo muutuse graafik. Ülesande lahendamisel on oluline pöörata tähelepanu asjaolule, et 56 1) indutseeritav emj. sõltub magnetvoo muutumise kiirusest 2) indutseeritav emj. on võrdne nulliga, kui magnetvoog ei muutu, s.t. tema graafik on rööpne ajateljega
Toiteallika kogupinget nim. elektromotoorjõuks ja tähistatakse tähega E. I=E /R0+R Vool vooluringis on võrdeline toiteallika elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakstusega. See ongi Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. 2. Eneseinduktsioon Eneseinduktsiooniks nim. nähtust, mille puhul magnetvoo muutumine mingis poolis indutseerib elektromotoorjõu selles samas poolis. Eneseinduktsiooni emj. väärtus on arvuliselt võrdne pooli aheldusvoo muutumise kiirusega : eL = d/dt Induktivsuse ühik H(henri) 3.Siinuselise vahelduvvooluparameetrid: hetk;effektiiv amplituudväärtused, periood, sagedus, faas, faasinihe Vahelduvvooluperioodiks- nim. ajavahemikku, mille vältel vool teeb ühekordselt läbi kõik oma muutused. Tähis- T ja mõõdetakse s(sekundites) Vahelduvvoolu sagedus- nim. perioodide arvu sekundis. Tähis: f ja ühik: Hz f=50Hz Väikeste tähtedega e, u, ja i tähistatakse vahelduva emj. , pinge ja voolu
4. Kui ankrumähis pöörleb nurksagedusega 628 rad/s, siis mitu pööret ta teeb minutis? 5. Viiekeeruline täisnurkne pool külgedega 5 cm ja 10 cm pöörleb kiirusega 100 pööret minutis homogeenses magnetväljas induktsiooniga 1,2 T. Milline on seda pooli läbiv võimalik maksimaalne ja minimaalne aheldusvoog ning genereeritava emj maksimaalne väärtus? Kuidas on orienteeritud pool maksimaalse ja minimaalse aheldusvoo korral magnetvälja jõujoonte suhtes? Tehke vastav skits. 6. Selgitage, kuidas jadaergutusmootor töötab vahelduvvooluga toitmisel. 7. Joonistage nelja poolusega e kahe pooluspaariga (kaks N poolust ja kaks S poolust) generaatori skeem. Minimaalselt mitu pooli, harja ja lesta peab sellel generaatoril olema ja kuidas nad peaks paiknema? 8. Miks ei tohi tühijooksu karakteristiku ülesvõtmisel ergutusvoolu reostaati "tagasi" nihutada?
induktsiooni B = , kus A = r on pind, mida läbib magnetvoog ja aheldusvoog, mille suurus A sõltub induktori pindalast , juhi pikkusest l ja raadiusest r. Vastavalt Ampere'i seadusele mõjub igale magnetväljas asuvale vooluga juhile elektromagnetiline jõud F. Selle tõttu mõjub mootori mähise keerdudele elektromagnetiline moment M12 = Fr = Blr sin = × I (5.3) Aheldusvoo- ja vooluvektori , I vahelist nurka nimetatakse koormusnurgaks, mis on tasandiga risti. Igal ajahetkel = LI, kus L on mähisekeeru induktiivsus. Seetõttu võib elektromagnetilist momenti vaadelda kui magnetvoo poolt tekitatud momenti. Staatori magnetvälja mõjutab rootori magnetväli, resulteeriv väli pole sümmeetriline. Pöördemoment mootori võllil M erineb elektromagnetilisest momendist hõõrdekadude ja ventilatsioonikadude ehk tühijooksukadude M tõttu
muutus. Juhtmekeerus indutseeritava elektromotoor- jõu suurus võrdub keeruga aheldatud magnetvoo muutuse kiirusega. Kui on tegemist jadamisi ühendatud w keerust koosneva pooliga, siis on indutseeritav emj. w korda suurem kui ühes keerus: e=- w . t Keerdude arvu ja neid läbiva magnetvoo korrutist nimetatakse aheldusvooks ja tähistatakse tähega (kreeka suurtäht psii): =w . Poolis indutseeritav elektromotoorjõud on seega võrdeline aheldusvoo muutumise kiirusega: e= - w =- t t Joonisel on näidatud, kuidas ehitada indutseeritava emj. graafikut, kui on antud pooli läbiva magnetvoo muutuse graafik. Ülesande lahendamisel on oluline pöörata tähelepanu asjaolule, et 56 1) indutseeritav emj. sõltub magnetvoo muutumise kiirusest 2) indutseeritav emj. on võrdne nulliga, kui magnetvoog ei muutu, s.t. tema graafik on rööpne ajateljega
annaabi.ee 
