Religioon oli nende igapäevaelu lahutamatu osa. Enamik majades oli mingisugunegi pühamu ja iga päev algas palvetega. Igapäevased palved puudutasid enamasti tavalisi probleeme, nagu põllukultuuride jaoks vajalik vihm, lapse tervis, hea jahisaak. Need palved tehti sellistele jumalatele nagu: Hunab-Ku, looja jumal; Itzamna, kõikide jumalate isa, välja arvatud Hunab-Ku; IX Chel, kõigi ema; Yum Cim surmajumal; Kinch Ahau, päikesejumal ja Chac, vihmajumal. Neil võüis olla kuni 166 jumalat ja kõik olid nõudlikud. Selleks, et hoida kosmosejõude tasakaalus püsida, oodati korrapäraseid ohverdusi. Jumaltele ohverdati peamiselt verd. Kultuuri keskmes koos jumalatega olid Maiade kalendrid. Kaks kõige laialdasemalt kasutatavat kalendrit olid päikesekalender, mis põhineb Maa 365-päevase orbiidil Päikese ümber ja 260-päevase püha kalender
hieroglüüftekste. Tegemist on valdavas enamuses kuningate enesekehtestus/ eneseülistus tekstidega. Maaja linnad ei olnud väga suured (suurimas linnas, Ticalis, oli kuskil 100 000 inimest, enamasti aga paar kuni paarkümmend tuhat inimest). Linn koondus ümber rituaalkeskuse, mille ümber laiusid radiaalselt kvartalid (elamukompleksid). Keeruline on tõmmata linna ja maa vahele piiri, kuna radiaalteed jätkusid ka linnast väljaspool. Valitseja kandis tiitlit ahau (püha isand), ta oli jumalale lähedal ning jagas lähedust jumalatele läbi sugulussidemete. Mida lähemalt oli perekond valitsejaga sugusluslikult seotud, seda lähemal jumalikkusele oldi. Seega oli kõrgem ülikkond vähemalt formaalselt kuninga sugulased. Kuningas seostus eriti lähedalt päikesejumala ja maisijumalaga. Olid olemas preestrisuguvõsad ning sõjalisi funktsioone täitvad suguvõsad. Perioodi lõpul
annaabi.ee 
