Albert Kivikas "Nimed Marmortahvlil" Jürgen Ulla Tegelased Peategelane Henn Ahas Hennu isa Ants Ahas Kommunistlike vaadetega Käämer Rahvuslane ja patsifist Käsper Patsifist Kohlapuu Vapper Mugur Julge Konsap Enesekindel Tääker Filosoof Martinson Peategelasest Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Pidades silmas, et punaste poolel võitles Vabadussõjas tuhandeid eestlasi ja ligi kolmandik rahvast kaldus kommuniste toetama asus ta võitlema Vaba Eesti eest. Henn Ahas oli vaiksema poolne poiss, kes kaldus asjade üle tihti peale mõtisklema. Tema pere vireles vaesuses ning ta oli harjunud vähesega hakkama
1)Kes on Ahase sõbrad? Kuidas nad suhtuvad Eesti riiki. Missugused olid poiste vaated? Ahase sõbrad olid Käämer kommunistlike vaadetega ja Käsper rahvuslane. Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Ära võib mainida ka teised kooli- ja võitluskaaslased: Kohlapuu, Miljan, Mugur, Konsap. 2)Missugune oli Ahase kodu? Kuidas oli tal võimalik Tartus õppida? Ta kodu oli vaene, ta oli pärit vaesest perest, tema kodu oli nagu mingi mõisa hooe vana lagunenud osa. Ahasel oli võimalik õppida Tartus, sest ta vend, kes oli punaarmees saatis talle raha. 3)Millisest otsusest teatab Ahas oma isale?
Raamatus kujutatud pataljoniülemat ei kutsuta nimepidi. Selleks oli leitnant Karl Einbund, hilisem peaminister Kaarel Eenpalu. Lahingutes juhatas aga pataljoni tema asetäitja kapten Oskar Eller, keda Kivikas kujutab raamatus kompaniiülemana. Vahvuse eest Vabadusristi saanud Eller sai sügisel 1919 surmavalt haavata. Sõjasündmuste kõrval keskendub raamat peategelase Henn Ahase tundmustele ja siseheitlustele. Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust — ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Pidagem silmas, et punaste poolel võitles Vabadussõjas tuhandeid eestlasi ja ligi kolmandik rahvast kaldus kommuniste toetama. See maailmavaateline lõhestus on romaanis esile toodud. Lõhest ülesaamiseks arutavad Ahas ja kommertskooli poiste energiline ja vapper juht Käsper, et rahvuslus tuleb riigi ülesehitamisel
Treffneri gümnaasiumi ja Tartu kommertskooli poissi. Raamatus kujutatud pataljoniülemat ei kutsuta nimepidi. Selleks oli leitnant Karl Einbund, hilisem peaminister Kaarel Eenpalu. Lahingutes juhatas aga pataljoni tema asetäitja kapten Oskar Eller, keda Kivikas kujutab raamatus kompaniiülemana. Vahvuse eest Vabadusristi saanud Eller sai sügisel 1919 surmavalt haavata. Sõjasündmuste kõrval keskendub raamat peategelase Henn Ahase tundmustele ja siseheitlustele. Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Pidagem silmas, et punaste poolel võitles Vabadussõjas tuhandeid eestlasi ja ligi kolmandik rahvast kaldus kommuniste toetama. See maailmavaateline lõhestus on romaanis esile toodud. Lõhest ülesaamiseks arutavad Ahas ja kommertskooli poiste energiline ja vapper juht Käsper, et rahvuslus tuleb riigi ülesehitamisel ühendada
õlga) ning ta arvas, et see oli ta oma vend. Varsti marsiti Valka. Varsti läks Ahas tagasi oma korterisse, kõik oli endine. Võlad olid tasutud venna poolt ja rahagi veel antud. Ahas läks ka tagasi kooli, langenute tindipottides olid lilled. Direktor lubas ka nende nimed kraapida tulevikus marmostahvlile. 1)Kes on Ahase sõbrad? Kuidas nad suhtuvad Eesti riiki. Missugused olid poiste vaated? Ahase sõbrad olid Käämer kommunistlike vaadetega ja Käsper rahvuslane. Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Ära võib mainida ka teised kooli- ja võitluskaaslased: Kohlapuu, Miljan, Mugur, Konsap. 2)Missugune oli Ahase kodu? Kuidas oli tal võimalik Tartus õppida? Ta kodu oli vaene, ta oli pärit vaesest perest, tema kodu oli nagu mingi mõisa hooe vana lagunenud osa. Ahasel oli võimalik õppida Tartus, sest ta vend, kes oli punaarmees saatis talle raha. 3)Millisest otsusest teatab Ahas oma isale?
on kolm osa. Neist esimene keskendub Eestis 1918. aasta lõpuks välja kujunenud sõjalis-poliitilisele olukorrale ja annab edasi Tartu noorte meeleolusid. Teises osas kirjeldab autor vabatahtliku õpilaspataljoni sõjategevust. Kolmas osa keskendub sõjategevuse lõppjärgule ja poiste tagasijõudmisele Tartusse. "Nimed marmortahvlil" põhineb Albert Kivika isiklikel kogemustel ja kuigi ta ei kasuta romaanis oma kogemuste ning mõtete edasi andmiseks minategelase abi, on peategelases Henn Ahases äratuntav kirjanik ise. "Nimed marmortahvlil" teine osa ilmus 1935. aastal ajalehe Uus Eesti veergudel järjejutuna. Viimistletud kolmeosalise romaanina anti see välja 1936. aastal Tartus Eesti Kirjastuse Kooperatiivi poolt. Originaaltrükis oli 539 lehekülge. Teose kordustrükid on välja andnud 1942 Tallinnas Eesti Kirjastus, 1947 Vadstenas kirjastus Orto, 2003 Tallinnas kirjastus Leksiko ja 2005 Madridis Mediasat Group.