On olemas järgmised kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. Enimlevinud on kivikõrbed. Nad on tekkinud kunagistest mäestikest. Aja jooksul kulusid need kliimaolude tõttu ära ja murenesid. Pinnavormid on nendes üsna teravad ja nurgelised. Kui tuul kannab liiva endaga kaasa, kulutab see suuri kivirahne ja mõnikord tekivad väga huvitavad vormid ja skulptuurid. Eriti tuntud on seenkaljud, mille lai ülemine osa toetub alt ahanevale jalale. Need tekivad, kuna tuul ei suuda liivaosakesi eriti kõrgele tõsta ning kulutab seepärast ainult kalju alumist osa. Ka liivakõrbed on tekkinud mäestikest, kust jõed tõid liiva tasandikele ning tuul jaotas selle seal ära. Liivakõrbetes esinevad alati liivaluited. Nad tekivad tuule mõjul ja tuul võib nad liikuma panna. Luiteid on erinevaid tüüpe. Püramiidluited on üsna püsivad, barhaamid võivad aga liikuda aastas kuni 20 meetrit.
On olemas jrgmised krbete liigid: liivakrb, kivikrb, klibukrb, soolakrb, lssikrb ja savikrb. Enimlevinud on kivikrbed. Nad on tekkinud kunagistest mestikest. Aja jooksul kulusid need kliimaolude tttu ra ja murenesid. Pinnavormid on nendes sna teravad ja nurgelised. Kui tuul kannab liiva endaga kaasa, kulutab see suuri kivirahne ja mnikord tekivad vga huvitavad vormid ja skulptuurid. Eriti tuntud on seenkaljud, mille lai lemine osa toetub alt ahanevale jalale. Need tekivad, kuna tuul ei suuda liivaosakesi eriti krgele tsta ning kulutab seeprast ainult kalju alumist osa. Ka liivakrbed on tekkinud mestikest, kust jed tid liiva tasandikele ning tuul jaotas selle seal ra. Liivakrbetes esinevad alati liivaluited. Nad tekivad tuule mjul ja tuul vib nad liikuma panna. Luiteid on erinevaid tpe. Pramiidluited on sna psivad, barhaamid vivad aga liikuda aastas kuni 20 meetrit.
annaabi.ee 
