varjas end Nõukogude mobilisatsiooni eest. 1942 astus ta Raplas politsei teenistusse, sealt saadeti Tallinna politseikooli ning peale seda töötas Tartus julgeolekupolitseis. Julgeolekupolitseis töötades tegi ta salaja koopiaid Eestis iseseisvusaadet ajavate meeste kohta käivatest materjalidest ja andis need sidemehe kaudu edasi põrandaalusele rahvuslikule rühmitusele, et see saaks teada SD kavadest. 1943. aasta sügisel põgenes Soome, kus ta oli ajateenistuses. Agustis 1944 naases Eestisse ja oli Kehra õppelaagris. Ta arreteeriti märtsis 1946 ning talle määrati 10+5 aastat sunnitööd. Vabanedes naases ta kodumaale ja lõpetas Tallinna Meditsiinikooli nin töötas Tallinna haiglates. Endel Kruus on autasustatud Kotkarisiti IV klassi ordeniga. Ta suri 16. detsemberil 2003 ja on maetud Tallinna Metsakalmistule. Viiendas peatükis räägiti Edmurd Rannikost. Edmund Ranniko on sündinud 6. novembril 1922 Harjumaal Kolga vallas Tsitre külas
Kui põhjavee tase on kõrgemal, kui meeter maapinnast siis hakkab drenaaz tööleja töötab väga hästi. Modelleerimisperioodil töötab drenaaz aprillist juunini ja uuesti alles septembris. Vahepeal põhjaveetase nii kõrgele ei tõuse, et midagi ära saaks dreenida. Kuigi eelnevatelt graafikutelt selgub, et suuremad sajud on juunis ja agustis, siis põhjavee tase sellel ajal on just kõige madalam. Seda saab seletada sellega, et juunist septembrini on aurumine maapinnalt ja taimedelt (evapotranspiratsioon) ning taimekasvuks vajalik vee hulk suurem kui kevadisel ja sügisesel ajal. Suuremad sajud tarbitakse ära taimede poolt ja evapotranspireerub.
väliseestlaste üksteise vahel kontakti hoidmise ja ühtekuuluvuse vahendiks, kui arvestatavaks teatriks. Nõukogude okupatsioon Peale lühikest Saksamaa võimulolekut okupeeriti Eesti taas Nõukogude vägede poolt. Sisuliselt mindi sama rada pidi edasi nagu eelnevalt võimu all olles repertuaar muutus ideoloogiliseks relvaks. Esimeseks otselt teatrit puudutavaks tõsisemaks hoiatuseks oli 1946 a. agustis avaldatud üleliiduline parteiotsus ,,Draamateatrite repertuaarist ja selle parandamise abinõudest", milles tauniti nõukogude kaasajanäidendite vähest lavastamist. Kui 1945/46 aastal lavastati Eestis 19 nõukogude näidendit, siis hooajal 1946/47 juba 40 ja ikka veel noomis Moskva Kunstide Komitee kohalikku Kunstide Valitsust, et seda olevat vähe. Seetõttu pidid teatrid ohverdama oma väheseid kassatükke, näiteks ,,Estonia" loobuma