· Muld ei tohi olla välja kurnatud eelkultuuri poolt · Monokultuurina kasvatamisel on saagid madalad mullaväsimuse tõttu · Ristiku-timuti segud on hea eelvili tali- ja suviteraviljadele · Ristik kui eelkultuur mõjub hästi esimesele järgnevale kultuurile · Lutserni või lutsernirohke segu mõju kestab 2-3 aastat Mullaharimine ja külvieelne väetamine · Heintaimede külvil peab mullapind olema hästi tasandatud · Mullaharimine peab vastama nii kattevilja kui ka põldheina agrotehnilistele nõuetele · Katteviljale on vaja anda täiskogus või 2...3 korda suurem kogus PK väetisi · Külvieelselt antakse ka lämmastikväetisi, mis viiakse 5- 7 cm sügavusele mulda · Happelistel muldadel on külvieelne mullaharimine viimane võimlus lupjamiseks, kui seda ei ole tehtud eelkultuurile · Kevadisel lubiväetiste andmisel segatakse nad mulla pindmise kihiga · See on eriti soodne heintaimede seemnete idanemiseks ja varajaseks arenguks Seemnete ettevalmistamine külviks
teatud umbrohud levivad, kui sügavalt nad tärkavad ja kui kaua säilitavad seemned mullas idanemisvõime. Sellest lähtudes on võimalik valida ka kõige efektiivsemad tõrjevõtted. Umbrohutõrje aluseks on teaduslikult põhjendatud külvikord ja mullaharimine ning umbrohuseemnetest vaba külvise ja sõnniku kasutamine, samuti umbrohukollete hävitamine põllumajanduslikult mittekasutatavatel maadel. Paljudel juhtudel ei allu umbrohud vajalikul määral ainult agrotehnilistele ja profülaktilistele tõrjevõtetele. Sel juhul tuleb läbimõeldult kasutada ka keemilisi umbrohutõrjevahendeid. Ka rukkilill on umbrohi. 8.4 Haigused Taimehaiguste all mõistetakse patoloogilist protsessi, mis tekib taimes haigustekitaja (patogeeni) mõjul või taimedele ebasoodsate keskkonnatingimuste tagajärjel. Haiguslike muutuste tõttu taimede kasv ja areng pidurdub, saak ja selle kvaliteet langeb, taimed võivad täielikult hävida. Taimehaigusi põhjustavad seened,