troonile Caligula viimase ellujäänud sugulase Claudiuse. 4) Claudius 4154 Claudius (Tiberius Claudius Drusi Caesar Augustus Germanicus; sünninimi Tiberius Claudius Nero Germanicusta oli esimene Rooma keiser,kes oli sündinud väljaspool Itaaliat. Tema valitsusajal impeerium laienes, muu hulgas vallutati 43. aastal Britannia, kuid ta keeldus lisanimest Britannicus. Claudiuse surma asjaolud on teadmata. Paljud süüdistasid tema naist Agrippinat ta mürgitamises, kuid mürgitamise asjaolud olid igas versioonis erinevad. Kuna Claudiuse eluajal palvetati tema tervise heaks ja ta mitmete avalduste ja ametlike aktidega mõista andis, et nägi ette oma surma (ta oli ka 63 aastat vana), on tõenäoline, et ta oli haige ja suri selle tõttu, süüdistused aga olid pahatahtlik laim. Claudius oli abielus 4 korda: 1. 2. 3. Messalinaga, (suri 48), kes oli abielludes 15. aastane, Claudius 50-aastane poeg Britannicus
2.2 Nero Tiberiuse lähimaist järglasist on tuntuim imperaator Nero (a. 54 - 68 eKr.). Ta sai imperaatorivõimu seitsmeteistkümneaastase noorukina. Ta iseloomu oli juba lapsena rikkunud ta ema, au- ja võimuahne naine. Kui ta sai aga imperaatoriks, siis ajas üldine austus tal pea lõplikult segi. Et mõista Nerot, et saada aru ühest Rooma keisririigi ajaloo kõige põnevamast perioodist, selleks tuleb kõigepealt tundma õppida Julia Agrippinat, seda kahenäolist naist, ennastohverdavat nunna ja nilbet hoora, teenijannat ja võimuahnet valitsejat, ohvrimeelset ema ja paandunud mõrvarit. Selle naise elu oli tihedalt seotud nelja Rooma riigi keisriga ja ta kehastab üht kõige köitvamat ajajärku Rooma ajaloos. (Vandenberg, 1981, 24) Nero pidas end suureks kunstnikuks ja esines ise sageli laval. Pealtvaatajad pidid talle tuliselt aplodeerima, ja häda sellele, kes ei vaimustunud küllaldaselt kunstnik- imperaatorist. Nero ajal