ühisk-akorrast pärinevad sidemed lagunesid. Linnad kujunesid orjapidamise keskusteks. Kaubanduslikud kontaktid tõid kaasa edusamme kultuurielus. 17 Vanim kreeka koloonia praeguse Itaalia terr-l Kyme (läänerannikul).Läänes veel Lõuna- Itaalia rannikul Sybaris, Tarentum jpt.; Sitsiilias Naxos, korintlaste rajatud Sürakuusa linn ja Rhodose ning Kreeta doorlaste asutatud Gela ja Agrigentum. Kreeklased surusid Sitsiiliast välja foiniiklased. Kirdes Propontise (praegu Marmara meri) ja Pontos Euxeinose (`külalislahke meri' - praegu Must meri) rannikule Byzantion, Olbia, Hersonesos, Phasis, Odessos, Pantikapaion, Theodosia, Trapezus, Sinope, Chalkedon enamuse sealsest ~90 kolooniast rajasid mileetlased; edelas Egiptuse kolooniad Kartaago, Kyreene. 27. Majandus ja poliitika VIII-VI saj. Türannia Orjanduse ja poliste väljakujunemise aeg
rajatud joonia ja mitme emalinna poolt rajatud dooria linnade vahel. Joonia linnadest tähtsamad Katane (tänapäeva Catania) ja Leontini paiknesid idarannikul või selle läheduses, millele lisandus Himera põhjarannikul saare lääneosas, otse foiniiklaste naabruses. Dooria linnade seas oli vanim ja tugevaim Sürakuusa, kelle kõrvale kerkisid pea võrdväärsetena lõunaranniku linnad Selinus ja Akragas (lad k. Agrigentum, tänapäeva Agrigento). Linnade ajaloost arhailisel perioodil on teada vähe. Värvikamana kerkib esile Akragase türann Phalaris (6. sajandi keskpaiku), kes sai julma valitsejana laialt tuntuks. Phalaris lasknud endale ehitada seest õõnsa pronkshärja, milles sai oma vastaseid surnuks kuumutada, nii et agoonias vaevlejate karjed kõlasid härja ammumisena. Türanni julmused tõid kaasa tema kukutamise ja jõhkra kättemaksu suguseltsile.