vanemliinis, siis võib uue organismi talitlemine olla paljuski erinev. Kuigi GMO-de kasutamise ajalugu pole väga pikk, on maailmas juba mitmeid GMO-sid kasutusele lubatud võtta. Esimestena tulid turule GM-vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes herbitsiidikindel e. Umbrohumürgikindel tubakas aastal 1994 ning 1996-1997 aastal riburada mitmed rapsi-, soja-, maisiliinid ja mitmed geneetiliselt muundatud lillesordid. ISAAA (International Service for the Acquisition of Agribiotech Applications) andmetel on võrreldes 2006 aasta seisuga GM-kultuuride kasvatamine 2007 aastal suurenenud umbes 10 % võrra, jõudes 114 miljoni hektarini, millest umbes 50 % hõlmab USA. USA kõrval on teisteks suuremateks GMO-de kasvatajateks Argentiina, Brasiilia, Kanada, India ja Hiina, mis koos USA-ga moodustavad hektaripõhiselt umbes 95 % kogu GMO-de kasvupindalast. Peale nende riikide kasvatakse GM-kultuure veel Paraguais, Uruguais, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel,
8 Lõuna-Aafrika 1,8 Mais, sojauba, puuvill 9 Uruguai 0,5 Sojauba, mais 10 Filipiinid 0,3 Mais 11 Austraalia 0,1 Puuvill 12 Hispaania 0,1 mais 13 Mehhiko 0,1 puuvill, sojauba 14 Kolumbia <0,1 Puuvill, nelk * International Service for the Acquisition of Agribiotech Applications 1 Luik Anne, Vooremäe A (2006) Geneetiliselt muundatud põllukultuuride, tava- ja mahepõllumajanduse kooseksisteerimise võimalustest, lk 7 2 Luik Anne, Vooremäe A (2006) Geneetiliselt muundatud põllukultuuride, tava- ja mahepõllumajanduse kooseksisteerimise võimalustest, lk 11 2004. aastal kasvatati maailmas GM põllukultuure 81 miljonil hektaril, kuid aasta pärast ulatus GM põllukultuuride külvipind juba 90 miljoni hektarini. Arengumaades oli
annaabi.ee 
