läänt ning organisatsiooni tähtsus lääneriikide silmis tõusis märgatavalt. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist pole NATO tähtsus vähenenud. NATO kiirreageerimisüksused on valmis 24/7 ja NATO väed on olnud peaaegu igas kriisikoldes alates 90-ndatest aastatest. NATO peamised ülesanded on olla stabiilsuse alusmüür Euro-Atlandi ruumis, olla julgeolekualaste konsultatsioonide foorum, hoida ära ja kaitsta NATO liikmesriike igasuguse agressiooniohu eest, aidata kaasa konfliktide tulemuslikule ennetamisele ning osaleda aktiivselt kriiside reguleerimisel ning edendada laiahaardelist partnerlust, koostööd ja dialoogi teiste Euro-Atlandi piirkonna riikidega. 1949. aastal, liidu sünniga oli selles 10 liikmesriiki, Põhja-Ameerikast ja Euroopast. Need riigid olid Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani. Aastatel 1952 kuni 1982 liitusid veel
toetajaid. • 1924.a. tunnustas Prantsusmaa nõukogude valitsust. • Prantsuse välisministeeriumis valmis Idapakti kava, mis nägi ette, et Nõukogude Liit, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Eesti, Läti, Leedu ja Soome sõlmivad vastastikuse abistamise pakti. Prantsusmaa pidi jääma Idapakti garandiks. Kava nurjus, sest Saksamaa ja Poola keeldusid osalemast. • 1930. aastate lõpus algas Prantsusmaa ja Suurbritannia lähenemine eesmärgiga võidelda Saksamaa agressiooniohu vastu AMEERIKA ÜHENDRIIGID I VÄLISPOLIITIKA ja MAJANDUS 1920. aastatel Esimese maailmasõja järel hakkas Euroopa järk-järgult loovutama oma juhtpositsiooni maailmas USA-le. Ühendriikide panus Saksamaa purustamisse oli minimaalne ning nende endi kaotused väikesed. Kuid varustades oma toodanguga sõdivaid Antandi maid, I maailmasõja ajal kasvas USA tööstustoodang viiendiku võrra ning muutus ka rahanduslik seisund.
(1991), Balkanil (Bosnias ja Hertsego- Pärast külma sõja lõppu on päevakor- viinas, Kosovos), Afganistanis (2002) da kerkinud kollektiivne julgeolek ja ning Iraagis (2003). kooperatiivne ehk koostööjulgeolek. Kollektiivne julgeolek eeldab ühine- Eesti on rahvusvahelistes rahuope- mist igasuguse kindlalt määratlemata ratsioonides osalenud alates 1995. agressiooniohu vastu. Kooperatiivse aastast. Esimese kogemuse said Eesti julgeolekuga tuvastatakse ja hoitakse kaitseväelased ÜRO rahuvalvemis- ära probleeme, mis võivad põhjusta- sioonil Horvaatias. 1997. aastal võeti da kriisisituatsioone. NATO on jär- osa ÜRO rahuvalvemissioonist Lõu- jest rohkem muutumas kollektiivse na-Liibanonis. Alates aastast 1996 julgeoleku organisatsiooniks. ÜRO ja on osaletud NATO rahutagamismis-
annaabi.ee 
