Loomad ei paista vajavat kulutada ära kogu “akumuleerunud” agressiivsust, vaid lõpetavad agressiivse käitumise siis, kui selle eesmärk on saavutatud (tagasiside printsiibil). Agressiivse käitumise motiveerituse küsimus. Probleem „tühikäitumisega“. Pole lihtne otsustada, kuivõrd sarnaselt on motiveeritud näiteks hiirt tapva kulli, ennast ründaja eest kaitsva nurkasurutud roti, võitlevate kukkede või oma poegi kotka eest kaitsva pardiema agressiivsusavaldused. Lisaks lõpetavad loomad agressiivse käitumise, kui eesmärk on saavutatud (pole vajadust kakelda). Pole tõestatud näiteid tühikäitumise kohta, kus mingi käitumine vallanduks ärritajate täieliku puudumise korral. Käitumise ammenduvuse eeldus, mida näitavad vastavad katsed ja mis neist järeldub. Harjumine ja sensitiseerumine. Coolidge efekt. Reageerimise intensiivsuse vähenemine ajas, kuigi puututakse kokku ärritajaga, võiks panna eeldama, et käitumine ammendub. N:
agressiivsus ise on aga väga keerukas kogum erinevaid tegevusi, kusjuures agressiivsuse erinevad aspektid võivad olla väga erinevalt tingitud. Agressiivsuse roll, samuti situatsioonid, milles agressiivsus üldse esineb, varieerub liigiti. Pole lihtne otsustada, kuivõrd sarnaselt või erinevalt on motiveeritud näiteks hiirt tapva kulli ennast ründaja eest kaitsva nurkasurutud roti võitlevate kukkede või oma tibusid kulli eest kaitsva pardiema agressiivsusavaldused. Kokkuvõttes võib järeldada järgmist: agressiivsuse motiveeritus varieerub liigiti ja situatsiooniti pole leitud ühtki selget põhjust, miks peaks agressiivsus kasvama ajas samuti nagu nälg või janu loomad ei paista vajavat kulutada ära kogu “akumuleerunud” agressiivsust, vaid lõpetavad agressiivse käitumise tagasiside printsiibi kohaselt kohe, kui selle eesmärk on saavutatud
annaabi.ee 
