Hakkavad tekkima linnad. Tekivad tugeva keskvõimuga ehk tsentraliseeritud riigid. Peamised sellised riigid on Inglismaa ja Prantsusmaa. Tugeva keskvõimuga riikides tekivad ka seisuste esinduskogud ehk omalaadsed parlamendid. Valitsejad peavad nendega arvestama. 13. FEODAALEKSPANSIOON Kuni 11 sajandini tõrjusid Eurooplased väljast poolt tulevaid rünnakuid, kuid alates sellest ajast hakkasid nad ise peale tungima. See on tingitud rahvastiku- ja agresiivsusekasvust, aga agressiivsus tahetakse suunata Euroopast välja. Feodaaltsivilisatsiooni pealetundi kolm olulisemat suunda on: 1) Edela suund - ristisõjad Pürenee poolsaarele (rekonfista – Pürenee poolsaare tagasivallutamine araablaste käest) 2) Ida suund – Läänemere lõuna- ja idakalda vallutamine. Ristisõjad lääneslaavlaste, balti hõimude ja läänemeresoomlaste ehk eestlaste, liivlaste, soomlaste vastu. 3) Kagu suund – Ristisõjad Lähis-Itta.
Kui tekkisid rahvaesindused ehk parlamendid (Inglismaal 1265. aastal, Prantsusmaal 1302. aastal generaalstaatide nime all), siis need seisused kinnistusid veelgi, sest parlamenti valiti inimesi seisuse järgi. Inimene esindas parlamendis oma seisust. 14. FEODAALEKSPANSIOON Kuni 11 sajandini tõrjusid Eurooplased väljast poolt tulevaid rünnakuid, kuid alates sellest ajast hakkasid nad ise peale tungima. See on tingitud rahvastiku- ja agresiivsusekasvust, aga agressiivsus tahetakse suunata Euroopast välja. Feodaaltsivilisatsiooni pealetundi kolm olulisemat suunda on: 1. Edela suund - ristisõjad Pürenee poolsaarele (rekonfista Pürenee poolsaare tagasivallutamine araablaste käest) 2. Ida suund Läänemere lõuna- ja idakalda vallutamine. Ristisõjad lääneslaavlaste, balti hõimude ja läänemeresoomlaste ehk eestlaste, liivlaste, soomlaste vastu. 3. Kagu suund Ristisõjad Lähis-Itta.
annaabi.ee 
