Vaatleme seda erinevust lähemalt. Kirjutame van't Hoffi võrrandi PV = nRT koos järgmise teisendusega välja järgmisel kujul: = (g/mi)/ (VNa)RT= (N/Na)RT g - dispergeeritud faasi kogumass mi- dispergeeritud osakese mass V - kolloidlahuse ruumala N - dispergeeritud osakeste arv ruumalaühikus (kolloidosakeste kontsentratsioon) 1/2= 1/2= r23/r13 Kolloidlahuste osmootne rõhk on pöördvõrdeline osakeste raadiuste kuupidega, raadiused muutuvad aja jooksul tänu agregateerumisele. 7. Laplace võrrandi tuletamine Vt vihik 8. Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1-2 )g = 6rv
Dispergeeritud süsteemide molekulaar-kineetilised omadused Kolloidlahuste osmootne rõhk on väikesem kui osmootne rõhk tõelistes lahustes, kuna kolloidosakese osakese mass on märgatavalt suurem tavalisest molekulist ja kolloidosakese osakese kontsentratsioon on märgatavalt väikesem tavaliste molekulide kontsentratsioonist. Kolloidlahuste osmootne rõhk on pöördvõrdeline osakeste raadiuste kuupidega, raadiused muutuvad aja jooksul tänu agregateerumisele. Difusioon on soojusliikumisest tingitud isevooluline ioonide, molekulide või dispergeeritud osakeste kontsentratsioonide ühtlustumine süsteemis. Difusioonikoefitsient väljendab arvuliselt aine hulka, milline läbib ajaühikus pinnaühikut ühikulise kontsentratsioonigradiendi korral. Pinnanähtused Peenestus (dispersiooni) süsteemi omadused sõltuvad peenestusfaasi osakeste arvust peenestuskeskkonnas.
kontsentratsioonist. Vaatleme seda erinevust lähemalt. Kirjutame van't Hoffi võrrandi V = nRT koos järgmise teisendusega välja järgmisel kujul: g- dispergeeritud faasi kogumass, mi- dispergeeritud osakese mass V- kolloidlahuse ruumala N- dispergeeritud osakeste arv ruumalaühikus Kolloidlahuste osmootne rõhk on pöördvõrdeline osakeste raadiuste kuupidega, raadiused muutuvad aja jooksul tänu agregateerumisele. 6. Sedimentatsiooni tasakaalu tuletus(kuid sedimentatsioonianalüüsi ei tule). Mis jõud kehtivad ja kuidas saadakse osakeste raadius? Reaalsetele dispergeeritud süsteemidele mõjub alati Maa gravitatsiooniväli. Raskusjõu toime osakestele on määratud nende massiga. Suurte osakeste korral raskusjõud põhjustab dispergeeritud osakeste väljasadenemise dispersioonikeskkonnast. Kolloidosakeste puhul toimib raskusjõule vastu difusioon. Saavutatakse tasakaal, mida
annaabi.ee 
