------ + ts v kus: tv vahetuse pikkus tundides; te ettevalmistus- ja lõpetusaja pikkus tundides, metsatranspordil 20...30 min; Qk koorma keskmine suurus m3; lk väljaveo keskmine kaugus km; v keskmine kiirus (metsateedel 20...30 ja magistraalteedel 70 km/h); ts kõigi seisakute kestus (pealelaadimine, koorma sidumine, ülevaatamine, mahalaadimine) tundides. Kui väljaveomasinatele on agregateeritud laadurid, siis arvutada tootlikkus valemiga: (t te) · · Qk Tv = -------------- m3, (9.9.3) lk · tv +t1 + t2 kus: t vahetuse kestus min; te ettevalmistustööde kestus min; - tööaja kasutegur (0,75...0,85); Qk keskmine koorma suurus m3; lk keskmine väljaveokaugus km; tv ühe kilomeetri läbimise aeg mõlemas suunas min;
vajadust ja kulutusi sügiskünnil. Mõnevõrra suureneb umbrohutõrje efekt, kui koorimisjärgselt põldu rullida. Väheumbrohtunud põllud võib jätta koorimata ning künda augusti lõpus või septembri alguses. Koorimisriistadena kasutatakse hõlm- ja ketaskoorleid, hanijalg- ja tüükultivaatoreid, randaale ja nugaäkkeid. Kõige efektiivsemaks nendest tuleb pidada nugaäkkeid, hõlmkoorlit ning hanijalg- ja tüükultivaatorit, mis on agregateeritud veel randaali sektsiooniga. Kuivas ja kõvas mullas tuleks kasutada tüükultivaatorit. Hanijalgkultivaatorit saab kasutada vaid kobedas ja niiskes mullas. Valitsevalt hariliku orasheinaga umbrohtunud põllul on efektiivne kasutada randaali ja ka nugaäket. Põld- piimohaka massilise esinemise korral on sobivaim koorel hanijalgkultivaator agregateerituna äketega. Põhuga tugevasti saastatud põldude koorimiseks tuleks kasutada tüükultivaatorit agregateerituna randaali sektsiooniga.
annaabi.ee 
