3) ning terviku osade nimetamise ülesanded (lisa 7, ül 3.7). Sõnamoodustamine. Lapse tulemused jäid EK normi piiresse kõikides ülesannetes (lisa 7, ül 4). Grammatika Morfoloogia (lisa 7, ül 2.1-2.5). Kuigi morfoloogia ülesannete tulemused jäid EK normi piiresse, ilmnes spontaanse kõne ülesannetest, et Laural on raskusi grammatiliste Tekstiloomeoskuse õpetamine 19 vormide kasutamisega. Agrammatismid ilmuvad kõnesse sagedamini siis, kui Laura koostab ütluse plaani ise. Testiülesannetest osutus nimisõna tüvevariantide (lisa 7, ül 2.1) (95%) ja osastava käände lõpuvariantide (95%) kasutamisel (ainsuse omastav, osastav, mitmuse osastav kääne) raskeimaks mitmuse osastav kääne. Laura kasutas käänet õigesti 14 korral 19st (74%). Vigadest esines viiel korral morfofonoloogiline agrammatism (noasid, tähesid, peasid, seasid, ukse). Uuringu vältel avaldus kõnes nii morfoloogiline
Liitsõna eelduseks saab olla mingi lausung. Postpositsioon sõnalõpp/+ sõnad peal, all jne. Seal-sigal. Vaja on hakata laused ühendama ja sisestama. Kasutama hakata vabu laiendeid. Tuleb omandada olulised muuteoperatsioonid. Eriti meil pole õigus alustada lauselaiendusest , vaid baaslause ühendamisest. Keeruliste lausete asendamine 2-3 lihtsamaga on hea (Y). Meil pedagoogidel on vaja eeloskusi kujundada, sest puudega lastel seda ise nagu ei teki või on see häiritud. Vigades on agrammatismid sobimatu sõnajärg, muutevorm. Sellel asjal on pm 2 põhjust. Laps ei kujuta vastavaid seoseid/nähtusi ette. Aga kui mul pole asjast kujutust, siis ... Grammatika eeldab oskust situt liigendada. Lapsed võivad orienteeruda tihti ainult ühele sõnale. Laps hakkab grammatilisi vahendeid kasutama siis kui tekib vajadus. Siis peab vastavad vahendid kuskilt saame. Selleks algeks on tsk, kes temaga tegeleb, kes kommenteerib jne. Superüldistus kujuneb siis siga+ d = sigad
annaabi.ee 
