sündmust ehk konflikti, tegelaste plaane olukorra lahendamiseks, tegevuse kirjeldust ja lahendust. Algajate jutustajate puhul võivad tegevus ja lahendus kokku langeda. **Ellips lauses – tuleb eristada ellipsit kui sidususe vahendit (nt Pille vaatas lumememme. __Vaatas, et liiga suur pall oli. Tuli poiss. __Tahtis ka lumememme hakata tegema. Tüdruk aitas koera. ___ hoidis tast kinni). Kui lausest puudub obligatoorne lauseliige, mis ei ole tuletatav eelmise lause alusel, on tegemist agrammatilise lausungiga (nt Pille. lumememme. siis kukkus maha. palli mängisid.) Lisa 6. Tekstiloomeoskuse õpetamine 61 Eeltest Vahendamata jutustus „Pallilugu“ 1. tüdluk (…) tüdluk ja koer mängisid palli. 2. koel (…) tüdluk kogemata viskas vette. 3. ta ei teadnud, kes pe (…) päästab. 4. koel läks vette.sii 5. siis tüdluk aitas ja pälast olidki lõõmsad.
äsjakuuldud lausete süntaktlilisele struktuurile vastava konstruktsiooniga lauseid. Meie seotust süntaksiga kinnitavad ka meie poolt tehtud kõnevead. Kui kasutame lauses kogemata valesid sõnu, siis kasutame neid siiski kohases süntaktilises struktuuris. Nii väljendame süntaktiliselt õigeid, ent sisult valesid või mõttetuid lauseid sama liiki sõnu eksikombel teistega asendades (nimisõnu asendame nimisõnadega, tegusõnu tegusõnadega jne.). Isegi ajukahjustuse tagajärjel tekkinud agrammatilise afaasia korral, millele on iseloomulikud suured raskused nii keele mõistmisel kui rääkimisel, näivad asendusvigade puhul süntaktilised kategooriad säilivat. Need näited osutavad sellele,et inimestel on olemas mingi mehhanism sõnade klassifitseerimiseks vastavalt süntaktilistele kategooriatele ja see klassifitseerimismehhanism on sõnade tähendustest sõltumatu (Bock, 1990). Näib, nagu jaotaksime lauseid moodustades neid osadeks vastavalt
annaabi.ee 
