Dokumentatsioon näitab, et 1685.aastast alates hakatakse kogu asjaajamises kasutama rootsi keelt. Proovib igal viisil oma provintsi majandusedu elavdada. Riigikassa oli miinuses, palku ei suudetud maksta, siis anti mõisaid ametnikele palgaolude parandamiseks. Ametnikud on kergesti äraostetavad. Ametnikud ülekoormatud, hakatakse rajama komisjone. Aga asjad ikka venivad, pidevalt tunda ametnike puudus. Reduktsiooni ajal on see eriti tunda. Maksud linnas kaubanduselt. Agraarsektorist nõutakse naturaalmaksu, viljas. Proportsioonid anti ette, palju odras, palju nisus, rukkis. Agraarsektorist tuleb raha riigikassasse suhteliselt vähe. Maksustatakse mõisaid, aga talupoja tööpanus on sellel taga. Eestimaal on see tollivili, Liivimaal statsioon. Linnades olid litsent (kogu summa riigikassasse), portoorium (riik kasseeris KOViga kahasse), aktsiis (erinevad proportsioonid). Üleriigiline maks charta sigillata. Maks kirjatoimingute pealt, bürokraatia maksustamine
sekulariseerumist ehk religiooni kõrvale jäämine, tööjaotuse arenemist, poliitilise osaluse levikut, meedia laenemist, suurenevat kirjaoskuse ja hariduse levikut. ...süsteemne protsess: majanduslik areng, kultuuriline muutus ja poliitiline muutus peavad käima käsikäes koherentsel ja võrdsel, teatud piirini ennustataval viisil. Moderniseerumise eeldused Produktiivsue suurenemine Ressursside (toit, toormaterjal ja tööjõud) ülekandmine agraarsektorist teistesse ühiskonnasektoritesse. Põllumajandustsivilisatsiooni asendamine linnastunud tööstusühiskonnaga. Tööstus on edu sümbol. Tööstuslikuks muutumine on oluline poliitilise legitiimsuse saamiseks. W.W. Rostow. Stages of Economic Growth: A Non-Communist Naifesto (1960), C. Geertz Agricultural Involution (1963) Traditsiooniline ühiskond – põllumajandusühiskond (vana tehnoloogia ja paternalistlikud võimustruktuurid)
annaabi.ee 
