hääbuks jäljetult. See oli aeg, kus ei olnud maarahva tuleviku kohta veel selgust ka Faehlmannil. 1840.a. Usuvahetusliikumine 1840. aastate keskpaiku astus õigeusku umbes 64 000 eesti talupoega, kes meeleheiteni jõudes naiivselt lootsid õigeusu kiriku liikmeks astudes teotööst vabaneda ja keisrilt maad saada. 1856. aastal võeti Eestimaal vastu uus agraarseadus; sellega lahutati mõisamaast lõplikult talurahvamaad, mida mõisnikul oli õigus kasutada vaid talupoegadele rendile andmiseks või müügiks. See seadus pani aluse talude päriseksostmise protsessile, mille käigus hakkas Eestis välja kujunema talupoegadest maaomanike kiht. 1860. a. Eesti Aleksandrikool 1860. aastal tekkis eesti haritlastel rajada ka kõrgem
mõisnike kroonilise rahapuuduse ja võlastumise. Juba Katariina II tegi kindralkuberner George Browne’i (1698–1792) kaudu esimese katse Liivimaa mõisnike ja talupoegade suhteid reguleerida, kuid 1765. aasta agraarseaduste mõju jäi tagasihoidlikuks. 1801. aastal troonile tõusnud Aleksander I toetas entusiastlikult baltisaksa aadlike reformimeelsemat tiiba, nähes Balti provintsides eeskuju kogu Venemaa reformimiseks. 1802. aasta Eestimaa ja 1804. aasta Liivimaa agraarseadus asendas sisuliselt pärisorjuse sunnismaisusega: seadus määras kindlaks talupoegade koormised, lubas neil omada vallasvara, keelas talupoja oma kohast väljatõstmise ja lõi talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks vallakohtud; kõik need uuendused taotlesid mõisnike omavoli vähendamist. 16) Tooge näiteid talurahvarahutustest 18. sajandil. Mis rahutusi põhjustas? Pearahamaksu kehtestamine tekitas talurahva hulgas suuri arusaamatusi. Seni polnud
rahvatribuuniks 123a. eKr.Üritas rahva seas laia toetust koguda nt vilja jagamisega, tahtis maad jagada kolooniates, anda kohtumõistmise provintsides ratsanikele jne. Kaotas siiski populaarsuse ning 122 eKr suri koos 3000 pooldajaga. Gracchuste algatatud maade jagamine jätkus siiski veel mõnda aega. Tuhanded roomlased said maid. Kuid peamist eesmärki traditsioonilise talupoegliku sõjaväe aluste kindlustamist agraarseadus siiski ei saavutanud. 3. Marius ja sõjaväe ümberkorraldamine 2.saj: Marius oli homo novusena nobiliteedi sekka tõusnud ohvitser, kes võitles Aafrikas ning samuti Gallia lõunaosas, kuhu tungisid germaani hõimud. Kui värbas sõjaväge ei arvestanud seisust ning vabatahlikke ka proletariaadi hulgast, kelle lasi riigi kulul relvastada. Kujunes praktiliselt elukutselised palgasõdurid, kes soovisid ise võidelda (vastupidiselt kodanikele, kes soovisid väeteenistusest pääseda)
annaabi.ee 
