end vähem väsitada ja koormata. Inimkond teinud oma sada tuhat aastat väldanud eksistentsi vältel läbi kaks põhjalikku elustiili muutust - ülemineku agraarühiskonda ja ülemineku industriaalühiskonda. Esimene suur tõsine elustiili muutus toimus siis, kui end korilusest ja küttimisest elatanud rändhõimud otsustasid jääda paikseiks ja hakata harima põldu ning kasvatama karja. Seda nimetatakse üleminekuks agraarühiskonda ehk agraarrevolutsiooniks. Agraarühiskonnas elati tuhandeid aastaid. Teise suure elustiili muudatuse põhjustas tehnika laiem kasutuselevõtt; seda tavatsetakse nimetada siirdumiseks industriaalühiskonda, samuti ka industrialiseerimiseks või tööstusrevolutsiooniks. Masinad olid sageli aga suured ja nõudsid suure hulga tööliste koondumist oma ümber, teisisõnu tööstuse kontsentreerumist elanikkond koondus linnadesse. Infoühiskonna all tavaliselt mõistetakse postindustriaalsest ühiskonnast
24-29 Stalini tõus ainuvalitsejaks ja juhiks opositsiooni kõrvaldamise teel. 25' tagandab sõjarahvakomissari kohalt Trotski, kelle permamentse revolutsiooni teooria oli vastuolus Stalini teooriaga. 27' Trotski parteist välja ja asumisele. Dets 1929' Stalini 50. sünnipäev; autokraatliku diktatuuri algus: Viisaastakuplaanid muudavad NSVL-i alates 28' modernseks tööstusriigiks. Talurahva kollektiviseerimine kujuneb hiiglaslikuks agraarrevolutsiooniks, mille ohvriks 6/10 kõigist taludest ja u 11mlj inimest (kulakute likvideerimine 32'). Kolhooside ja sovhooside (riigimõisad) asutamine. Uued söe-ja maagikaevandused tagasid rasketööstuste rajamise. Elektrifitseerimine. Isevarustus söe ja nafta osas. Inimtööjõu ekspluateerimine. Suurpuhastus ehk tšistka 36-38 on Stalini lõplik arveteõiendamine oma vastastega 20ndatest. Vanade revolutsionääride kõrvaldamine parteist ja sõjaväest. Siberisse 5-6mln inimest ja 40-42 arv