Veel X sajandil oli Lääne-Euroopa agraarpiirkond, kus linnad paiknesid peamiselt Vahemere ääres. Need vähesed, mida põhja pool siiski leidus, kujutasid endast pigem valitsejade residentde või kaubandusplatse. Samal ajal moodustasid nad üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgu. Naturaalmajanduse ajajärk Euroopas oli möödas. Linnade kiire areng sai alguse Vahemere ääres, kus linnad polnud kunagi päriselt hääbunud. Nii näiteks olid Rooma ja Marseilles püsinud antiikajast peale arvestatavate linnakeskustena hoolimata sellest, et nende elanike arv varakeskajal tohutult langes. Linna asukoht polnud peamine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linna arenguks oli vaja ka palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiend...
tegeleda, pidi tegelema käsitöö või haridusega. Lisaks oli antisemitismi palju Prantsusmaal. Võib täheldada ka Viinis. Ameerika unelm. Väljaränne Euroopast Ameerikasse jätkus. Varem rännati Lääne-Euroopast, nüüd oli kaks olulist piirkonda. Välja rännati Venemaalt, lahkusid juudid, antisemitismi eest. Teine piirkond kust lahkuti oli Itaalia lõunaosa, mis oli majanduslikult vähearenenud, kuna oli uus riik. Lõunaosa oli agraarpiirkond, põhjaosa oli arenenum. Hiljem said paljud organiseeritud kuritegevuse liikmed. Saksamaa Riigivormilt konstitutsiooniline monarhia. Võimul oli keiser Wilhelm II. 1900 oli 56,0 miljonit inimest, seega Prantsusmaast märksa suurem (neil 38,9 miljonit). Selle tõttu pidas Prantsusmaa Saksamaad suureks ohuks. Oli mitmeparteisüsteem, ehk parteisid oli rohkem kui kaks. Litsust moodustati koalitsioonide abil ehk olid koalitsioonivalitsused.
annaabi.ee 
