parlamendis ja valitsuste sagedane vahetumine. Sellel perioodil vahetus 23 valitsust. Riigikogus domineeris kolm põhijõudu -- vasaktiib, kuhu kuulusid Tööerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja Eestimaa Kommunistlik Partei. Parempoolse tiiva moodustasid Põllumeestekogud ja Kristlik Rahvaerakond ning tsentri Eesti Rahvaerakond. Kuigi poliitilised jõud parlamendis olid enam-vähem tasakaalus, oli siiski täheldatavparempoolsete agraarparteide mõju kasv ning sotsialistlike ja tsentriparteide mõju vähenemine. Koalitsioonivalitsustes domineerisid parempoolsed ja tsentriparteid. Tulenevalt demokraatlikust keskvõimust ja seadusandlusest moodustati linnades, maakondades ja valdades moodustativõimalikult suurte demokraatia tunnustega omavalitsused. Omavalitsuste poliitika oli aktiivne ja rahvale arusaadav. Võib kindlalt öelda, et Eesti omariikluse tegevamaks küljeks olid tegusad omavalitsused. Hilisemad katsed
· Mõjutab väärtusi ja uskumusi (riigi roll, egalitaarsus vs elitism) ja paneb paika üldmiljöö poliitilise info vastuvõtuks. · Keskklassi ja töölisklassi hääletuskäitumine seotud ka ratsionaalse valikuga · 1920-1970 Euroopa parteisüsteem kinni külmunud ja see mõjutas ka hääletuskäitumist. (Tugev klassil baseeruv hääletamine kuni 1970-ndateni) · Töölised toetasid enamasti Vasakpoolseid/Sotsiaaldemokraate, farmerid hääletasid Agraarparteide poolt, keskklass eelistas Konservatiive ja Liberaale Kuidas on viimastel aastakümnetel Euroopas muutunud klassipõhine hääletamine? Tooge mõni põhjus, miks on need muutused toimunud! · Lahtikülmumine 1970 a (Taani 1973. aasta valimised) ja klassipõhise hääletamise langus. Põhjused: a) Klassistruktuuri muutus(üleminek põllumajandusest teenindavasse sektorisse) b) Valijad teadlikumad ja haritumad (haritud, kriitiline keskklass)
annaabi.ee 
