Side loodusega on kadumas Ühiskonnas, kus me praegusel ajal elame, on üheks väga laiaks probleemiks ülerahvastus ja sellest tulenev toiduressursside vähesus või võib ka öelda, vale jaotus. Maailma elanikkkond kasvab aastaga ligi 100 miljoni inimese võrra, kuid kuna läänemaailmas pühenduvad inimesed pigem karjäärile, kui perekonnale, siis toimub rahvastiku juurdekasv peamiselt agraarmaades. Probleem on lai, kuid peamine on see, et arengumaades sündivad lapsed surevad sageli lapseeas, kuna neil pole piisavalt süüa. Meie ühiskond on tinginud selle, et läänemaailmas on inimesed sageli ülekaalulised, sest toitu on piisavalt ja isegi üle, kuid Kolmanda Maailma inimesed kannatavad pideva puuduse ja nälja käes, sest nendes riikides puudub rahaline ressurss toota lihtsalt ja odavalt palju toitu, mis kasvava rahvaarvu ära toidaks
JÄMESOOLE KASVAJAD Kasvaja võib tekkida kõikides jämesoole osades ja sõltuvalt paiknemisest kujunevad välja ka tunnused (Esko 2008). Jämesoolevähk on esialgu küllaltki aeglase kuluga, arenedes pikka aega limaskesta pinnakihtides (Labotkin 2004). Niased haigestuvad käärsoolevähki tihedamini kui mehed (Esko 2008). Haigestutakse peamiselt vanusevahemikus 40-60, aga ka nooremas eas. Uuringud on näidanud, et agraarmaades (Aafrika) on haigestumine väiksem kuna toiduks tarvitakse rohkem naturaalseid ja kiudainerikkaid toiduaineid (Loogna jt 1989). Taimetoitlased ja inimesed, kes kuuluvad religioossetesse sektidesse, mis keelavad liha ja vere tarvitamist toiduks, haigestuvad märksa harvemini kui inimesed, kes söövad liha, rasva- ja valgurikkast toitu. Vähirisk on suurem ka ülekaalulistel ning vähese füüsilise aktiivsusega inimestel (Labotkin 2002). Jämesoolekasvaja allub hästi ravile
annaabi.ee 
