Need riigid ei ole loodusolude ohvrid vaid on oma saamatuse tõttu sellisesse olukorda sattunud. · Kuidas vähearenenud maad saaks vaesus probleemidest üle puuduva komponendi teooria kohaselt? - Arengu peatus on tekkinud mingi majanduse osa puudumise tagajärjel. Enamasti arvatakse selleks olevat haridust, kuid kui minna kaasaegse lääne hariduse teedpidi, siis tekkib "töötu haritlaskond" (enamasti on arengumaad agraarmaad). Lääne riigid peavad neid maid abistama. Varem anti abi materjaalset, kuid nüüd teoreetilist sorti. Mõndadele riikidele on peamiseks abistajaks endise koloonia emamaa. Lääne riigid lähtuvad abi andmisel vanasõnast "anna mulle õng, mitte kala." Tehnikaga abistamisel laenatakse/müüakse/kingitakse arengumaadele vananenud tehnikat, sest enamasti moodne tehnika ei kõlba sealsesse loodusesse.
tööstuslikust põhjast ning mahajäänud ehk agraarsest lõunast. See jaotus on pigem geograafiline. Kui varem oli põhikonflikt ida ja lääne (NSVL v USA), siis nüüd on põhja ja lõuna vahel. Põhja ja lõunat eristavad mitmed tunnused: 33 1. Arenenud põhi on demokraatlik, tehniliselt kõrgelt arenenud, jõukas, rahvastiku juurdekasv on minimaalne. Lõunas on riigid reeglina agraarmaad, rahvastiku juurdekasv on väga kiire. 2. Lõunas on tavaliselt tegemist totalitaarsete režiimidega, põhi vaatab lõunat kui ebastabiilset piirkonda. Põhja-Lõuna konfliktid tulenevad poliitilistest, tehnoloogilistest, majanduslikest , demograafilistest erinevustest. Lõunas elab 80% elanikest, kuid toodab ainult 20% maailma rikkusest. Poliitiline võim, heaolu, tootlikus on alaproportsionaalselt jaotatud. Põhja-Lõuna konflikt