ta Warm Springsis ajuverejooksu. Esimesele maailmasõjale järgnes majanduskriis, 1924. a oli enamus riike kriisist väljas · aastatel 1924-1929 kiire majanduse areng, eriti uutes tootmisharudes: keemiatööstus, elektrotehnika, sünteetilised materjalid, autod · 24. oktoobril 1929. a Wall Streeti Must neljapäev börsikrahh, aktsiakursid langesid 40%, see oli ületootmiskriis, st toodeti rohkem kui jõuti osta; tootmine langes sajandialguse tasemele · tööstuskriis põimus agraarkriisiga, seega haaras ka põllumajandusharusid · kriis haaras kõiki maailma kapitalistlike maid, seetõttu oli võimatu teiste maade arvel manööverdada, kogu maailmas tootmine seiskus.Majanduskriisi mõju Saksamaale · Saksamaa lõpetas reparatsioonide maksmise · tootmine langenud 40%, millele järgnes tööstusettevõtete, talude ja pankade pankrottide laine · massiline tööpuudus 30% · hakkas kasvama äärmusparteide populaarsus Hitleri tulek võimule
Peagi langes frangi väärtus kuni 1/6 oma esialgsest väärtusest. Selle võrra vähenes ka riigivõlg. 22. 1929-1933. aasta majanduskriisi iseärasused ja pikaajalisus · algselt hõlmas USA majandust · seejärel haaras kogu kapitalistlikku maailma · kriis kestis 4 aastat · oli ületootmise kriis -toodete varud ei leidnud realiseerimist · kriis hõlmas 2/3 tööstusharude tootmisvõimsusest · kõige pikaajalisem kapitalismi ajaloos · tööstuskriisi põimumine agraarkriisiga, kõik kapitalistlikud riigid haaratud, agraarkriis hõlmas kõiki pm harusid, tööstuses suurettevõtted ei tajunud riigi kui terviku huve, rahvusvaheline turg oli kitsenenud Põllumajandus teravilja tööstus langes kokku. Must neljapäev New Yorki börsi järsk aktsiate langus. 1 000 000 kaotasid töö ja vara. Itaalia- Mussolini lubas taastada 23. Sotsialismileeri kujunemine · kujunes pärast Teist maailmasõda · 1950.a. alguses süsteemis 13 riiki
1929-1933. aasta majanduskriisi pikaajalisus Maailma riikidele oli väga raske periood alates 1929. aastast, mil puhkes kestvam majanduskriis, mis nelja aasta jooksul pidurdas majanduse arengut. Selle majanduskriisi pikaajalisus ja sügavus seletub järgmiste asjaoludega. · Kriisist olid haaratud kõik kapitalistlikud riigid, mistõttu oli võimatu riikide manööverdamine teiste arvel; · tööstuskriis põimus läbi agraarkriisiga; see süvendas tööstuskriisi · tööstuses valitsevad suurettevõtted ei tajunud riigi majanduse kui terviku huve. suurettevõtted püüdsid säilitada kaupade kõrgeid hindu; · rahvusvaheline turg oli Venemaa väljalangemise tõttu tunduvalt kitsenenud. Pidevalt oli ettevõtetel alakoormus ja töötute armee kasvas. Euroopa taastamise programmiga (1948.a.) antav abi 1948. aasta aprillis võttis USA Kongress vastu majanduskoostöö seaduse ehk Marshalli
annaabi.ee 
