9jaan1905 toimus rahumeelne miiting või demonistratsioon(veerine pühapäev).algasid suured rahvarahutused(armee suurus veeriselt rahutused maha).17okt andis nikolai I välja maanifesti:1)rohkem sõnavabadust.2)koosolekute piidamise vabadust.3)riigiduuma valimisi.osaliselt luubadused täideti:1)valiti riigiduuma(piiratud valitustega).2)suurenesid poliitilised õigused.3)nõrgenes rahvuslik rõhutamine.venemaa vajas suuri muutusi ja reforme.tähtis oli agraareform:1)lammutati külakogukonnad.2)tekkisid iseseisvad talud.1905-06 sündmused baltikumis.1905 rahutustega venemaal läksid kassa ka eestlased.osaleti üle venemaalises üldstreigid.(16okt 05 tulistal sõjavägi tlns võimude poolt lubatud meeleavaldust 94 tapetud).baltimaades hakkati looma poliitilisi erakondi.jaan tõnissoni algatusel loodi eesti rahvameelne eduerakond.tsaar kulutas välja sõjaseisukorda.kohale saadeti karistussalklased(inimesi peksti või saadeti siberine suunitööle)
Vene-Jaapni sõjas 1904-1905 sai Venemaa aga raskelt lüüa. Kaotus Jaapanile soodustas 1905.aasta revolutsiooni puhkemist. 1905.aasta oktroobis halvas ülevenemaaline streik elu kogu maal ja tsaarivalitsusel tuli järele anda. 17. Oktoobri manifestis lubas Nikolai 2 rahvale sõna, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse Riigiduuma valimisi. Algas erakondade moodustamine. Venemaal reforme, asus teostama peaministes Pjotr Stolõpin. Kõige olulisem oli agraareform, mille eesmärk oli vene maaelu ümber kujundada, et tekiksid iseseisvad talud. 19.sajandi lõpul asusid Vene võimud Soome autonoomiat aga otsustavalt piirama. Soome saadeti uus kindralkubener, kindral Nikolai Bobrikov. Nikolai 2 15. Veebruaril 1899. Aastal välja vebruarimanifesti, mis tühistas enamiku Soome senistest privileegidest. Alalhoidlikud vana-soomlased üritasid Venemaad rahustada, noor- soomlased aga hakkasid organiseerima vastupanu. 16. Juunil 1904.aastal tulistas üks aktivist
Konstantin Päts saadeti Eestist välja, Leningraadi. Oma isiklikku vara lubati kaasa võtta. Pandi koduaresti. 22.06.1941 pandi Päts vangi. ENSV valitsus nimetati ümber ENSV rahvakomissaride nõukoguks. Selle esimeheks määrati Johannes Lauristin, kes hukkus 1941, kui sakslased vallutasid Tallinna. Majanduses hakati koheselt läbiviima mitmeid reforme. Natsionaliserumine, käsu- ja plaanimajanduse kehtestamine (loodi Riiklik Plaani Komitee), industrialiseerumine, agraareform (suurtalupidajatelt võeti maa ja jagati maata meestele, kellest hiljem said kommunitide tulihingelised pooldajad. Talu maksimaalseks suurseks võis olla 30 ha), hakati looma sovhoose. Eestis viidi läbi rahareform, seda kroonile väga kahjulikus kursis. Sisuliselt võeti inimestelt raha käest. Kaubad hakkasid defitsiitseks muutuma. Raamatukogudest hakati põletama kodanlikke raamatuid. Inimesi hakkati arreteerima ametite alusel. 14.06.1941 - massiküüditamine ehk deporteerimine
annaabi.ee 
