Selle kohaselt oli eesti vabariigi riigipeaks president, kes valitakse rahva poolt otsestel valimistel kuueks aastaks. Presidendi kandidaadiks esitati ainult üks isik- konstantin päts. Seetõttu jäid presidendi valimised rahva poolt ära ning aprillis 1938 kinnitati eesti vabariigi esimeseks presidendiks konstantin päts. 1939 aastal algas eesti majanduselus kiire areng. Peagi saavutati ja ületati kriisieelne tase. Eriti hoogsa arengu tegi läbi tööstus. Eesti oli muutumas agraalmaast tööstusriigiks. 1960-date aastate lõpus ületas eesti elatustase mitmete lõuna ja idaeuroopa riikide, sealhulgas ka läti ja leedu taset. Jäi aga suuresti maha arenenud tööstusriikidest. Maailm kahe maailmasõja vahel 1919 aasta jaanuaris algas pariisis rahukonverents, mille üheks tähtsamaks tulemuseks oli sama aasta 28 juunil sõlmitud versai rahuleping, mille tingimused olid saksamaa jaoks väga rasked. Selle lepingu järgi sai prantsusmaa taas elsass-lotringi oma valdusse
Saksamaa Liitvabariik Okupatsioonireziim lõppes 1951. 1955 liitus NATOga. 1957 oli SLV Euroopa Majandusühenduse asutajaid. SLV ei tunnustanud oma idanaabrit SDVd pidades seda ajutiselt okupeeritud territooriumiks. Samuti ei tunnistanud ta SDV idapiiri. 1969 sai liidukantsleriks Willy Brandt. Brandt muutis idapoliitikat ja SLV tunnustas SDVd ning sõjajärgseid piire. Itaalia tegi läbi tormilise arengu ja muutus viie- ja kuuekümnendail agraalmaast tööstusriigiks. Franco juhitud Hispaaniagi tegi läbi majandusliku tõusu. Hispaania loobus oma koloniaalvaldustest ja Franco hakkas 1960ndate lõpul astuma samme poliitilise elu liberaliseerimiseks. 1957 kirjutati Roomas alla lepingutele, milledega loodi Euroopa Aatomienergiakoondis ja Euroopa Majandusühendus. Asutajaliikmeid oli kuus: BRD, FRA, ITA, BEL, NED, LUX. Ameerika Ühendriigid