vererõhule, südame frekventsile ega väljutusmahule, kuid vähendab erutuse või füüsilise koormuse toimet. · Alprenolool jt. partsiaalset agonistlikku toimet omavad suurendavad rahuolekus frekventsi, kuid vähendavad seda füüsilise koormuse korral. -BLOKAATORITE VERERÕHKU LANGETAV TOIME · Pärssiv toime südamele · Reniini vabanemise pärssimine (- blokaad jukstaglomerulaarsüsteemis) · Perifeerse resistentsuse langus ( antagonism, -agonism, jt) · toime kesknärvisüsteemi- sümpaatilise aktiivsuse vähenemine -BLOKAATORITE KLIINILINE KASUTAMINE · Hüpertooniatõbi · Südame rütmihäired · Stenokardia ja müokardiinfarkt. Vähendavad müokardi hapniku tarvidust. · Ärevusega kaasnevate somaatiliste nähtude (südamepekslemine, lihaste treemor) vähendamiseks. · Glaukoom, türeotoksikoos, migreeni profülaktika. · Täiendava ravimina hüpertroofilise kardiomüopaatia ja
endokrinoloogilised (I tüüpi suhkurtõbi, Hashimoto türeoidiit), dermatoloogilised (harilik vill-lööve) või hematoloogilised (autoimmuunne hemolüütiline aneemia). Süsteemsed autoimmuunhaigused hõlmavad SLE-d, reumatoid artriiti. Need haigused on seotud autoantikehadega antigeenide vastu, mis ei ole koespetsiifilised. Autoantikehad oma koe struktuuride vastu Autoantikehad põhjustavad ebanormaalse füsioloogilise vastuse: retseptori aktiveerimine (agonism). Graves'i tõbi. Autoantikehad põhjustavad ebanormaalse füsioloogilise vastuse: retseptori blokeerimine (antagonism). Müasteenia. Tsöliaakia Autoimmuunne hemolüütiline aneemia Hashimoto türeoidiit Immunkomplekside poolt pôhjustatud kahjustused koekahjustus rakkude surm uus ag vabaneb Immuunkompleksid ladestuvad veresoontesse, kopsudesse, neerudesse. Neutrofiilide kemotaksis, hapniku radikaalide vabanemine. Luupus: võimalikud on liigeste, naha, neerude, südame, kopsude,
annaabi.ee 
