– isoleeriv: vee sisse – aglutineeriv: vee+sse – flekteeriv e fusionaalne: vette – polüsünteetiline: ? vettitakse (verb ja objekt seotud) Fusionaalsed muutused eesti keeles: *vete+hen> veteen > vette Aglutineerivad muutused eesti keeles: *vet+te+sse, vee+de+sse Mitmeid muid uusi aglutineerivaid analoogiamuutusi (si-minevik jm.) Viitso: eesti keel on kvaasiaglutineeriv keel 30. Eesti keele tüübi muutumine. Eesti keel on kujunenud aglutineerivast algläänemeresoomest flekteerivaks keeleks kvaasiaglutineeriva vaheastme kaudu. 31. Kuidas on eesti keel saanud oma sõnavara? Omatüved, laentüved (jagunevad otselaenudeks ja kaudlaenudeks), võõrtüved, tehistüved. 32. Eesti keele omasõnavara kihistused. ? 33. Sugulussõnavara kujunemine eesti keeles.
vee+sse – flekteeriv e fusionaalne(lisatakse afikseid ja teisendatakse): vette – polüsünteetiline(sõnad koosnevad paljudest morfeemidest): ? vettitakse (verb ja objekt seotud) Fusionaalsed muutused eesti keeles: *vete+hen> veteen > vette Aglutineerivad muutused eesti keeles: *vet+te+sse, vee+de+sse Mitmeid muid uusi aglutineerivaid analoogiamuutusi (si-minevik jm.) Viitso: eesti keel on kvaasiaglutineeriv keel. 31. Kuidas on eesti keel saanud oma sõnavara? 32. Eesti keele omasõnavara kihistused. Uurali tüvesid on 97-149, soome-ugri tüvesid on 134-206, läänemeresoome- permi tüvesid 42-85, läänemeresoome-volga tüvesid 103-158. 33. Sugulussõnavara kujunemine eesti keeles. Sugulussõnad on üks vähestest sõnaperedest eesti keeles, mis moodustavad korrapärase astmelise süsteemi
annaabi.ee 
