EEPOS: lugulaul,lüroeepika, ulatuslik,jutustava sisuga värssides kirjutatud teos,mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel.Tegelaseks on vägilane või muinasjumal.Eeposed väljendavad rahva hingelaadi parimaid omadusi,kujutavad võitlust ülekohtu vastu. VALM: Õpetliku sisuga mõistuluuletus või jutt,mille tegelasteks on enamasti loomad,kes kujutavad inimesi(nt. Rebane-kaval,eesel-rumal,jänes-arg)Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid, Valm koosneb kahest osast agluses on tavaliselt sündmus ja teises osas õpetlik järeldus ehk moraal. NOVELL: tiheda sündustikuga ja väheste tegelastega lühijutt,piirdub ühe keskse teemaga. Tegevus areneb kulminatsiooni suunas ja lõppeb puändiga. Jälgitakse tegelaste suhteid ja siseelu. JUTUSTUS: novellist pikem,sündustik on ulatuslikum ja ei keskenud ühe sündmuse kujutamisele,ega ole sedavõrd pingestatud nagu novell.Tegelased on arengus ,võib hõlmata pikki ajavahemikke ja erinevaid kohti
sajandil. Demograafiliste muutuste põhijooned. Rahvaarvu ja rahvastiku koostise põhijooned. Rahvastiku loomulik liikumine. Kohalik ränne. Väljaränne Demograafiliste muutuste põhijooned- Arengud on samalaadsed mujal euroopas toimunutega, jooksevad enamvähem paraleelselt, väikeste erinevustega. 19. sajandil traditsiooniline rahvastiku taastetüüp on valdav kuni sajandikeskpaigani (kõrge sündimus ja suremus). Rahvaarvu põhijooned ja rahavstiku koostise põhijooned- 19 saj agluses eestlaste rahvaarv üle poole miljoni eestlase, 20 saj alguses üle 1 miljoni. 19 ja 20 sajandi vahetusel oli eestlaste osakaal rahvastikus umbes 90%, (100 aastat varem oli see olnud 95-96%.) sakslaste protsent oli umbes 4%, samuti ka venelaste oam 4 %, eelkõige venelaste arv kasvanud tööstuse ja linnastumise arvelt sisse rännates. Seisuslikult põhiosa moodustasid absoluutse enamuse. 19 sajandi alguses linnarahvastiku osakaal umbes 5-6%, 1913 aga umbes 23% elanikkonnast elas linnades