põhjalikult läbi" meenutab ta. Keskkoolis meeldis talle ka joonistada. ,, Käisin ka kunstiringis, aga ühel hetkel taipasin, et relvad tõmbavad rohkem kui joonistamine," tunnistas keskkoolist Tallinna 2. Tehnikakooli automaattelefonijaamade erialale õppima siirdunud Vaido. Seejärel tuli Nõukogude armee. Ta teenis Leningradi oblastis paiknenud saniitraketiväes. Sealgi joonistas ta mitmesuguseid plakateid. Ohvitserid taipasid tema huvi relvade vastu ning agiteerisid üleajateenijaks jääma. Teda ei ahvatlenud suure Venemaa avarustesse jääma. Vaido ütles, et ei saanud võõrriiki teenima jääda ka sellepärast, et Nõukogude Liit oli hoidnud tema isa seitse aastat Vorkuta vangilaagris. " Isa oleks minu vabatahtlikust Venemaale jäämisest soki saanud. Ta rääkis alati, et kunagi ei tohi Vene riiki usaldada. Pätsi ajal teenis isa Mihkel (minu vanaisa) siinsamas Taara kasarmus. 1944. aastal mobiliseeriti ta
Alles valgustussajandil, kui hakati korraldama kunstinäitusi ja kui hakati kritiseerima õukondlikku kunsti, leidis maalikunst tee ka kodanlaste kodudesse. 11 Suure Prantsuse revolutsiooni päevade maalikunst on unikaalne selles mõttes, et kunstnikud lülitusid otseselt oma loominguga toimuvatesse sündmustesse. Ennekõike joonistused, vähem maalid fikseerisid tähtsamaid sündmusi ja agiteerisid rahvast. 18. sajandil arenes kunstis välja klassitsistlik suund, mis esialgu revolutsiooni ülistas, hiljem aga hakati klassitsistlikus kunstis väljendama Prantsuse keisririigi suurust ja sõjalisi võite. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ning võitlema pahede vastu. Maalidel kujutati kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada oma kaasaja sündmustega. 19. sajandi keskel, Napoleon III ajastul, mil Pariisi ümber ehitati ja sõdu peeti,
annaabi.ee 
