juhul kasu lõigata, oma leivatükki ja staatust kindlustada (pärast referendumi positiivset tulemust ja Euroopa Liitu astumist saavad nad iga tekkiva raskuse puhul kära-rikkalt tänitada, et nägid seda kõike juba ammu ette). Neljanda ja viienda kategooriaga – agentide ja esindajatega – tegelegu, kui vajalikuks peab, kapo. Viienda kategooria pärast muretsegu aga vajaduse korral psühhiaatrid. Seega oli enne referendumit mõtet agiteerida vaid kahte esimest kategooriat – tõsiusklikke ja protesteerijaid. Ja ka neile inimestele oli peaaegu võimatu midagi uut ja originaalset öelda – kõiki Euroopa Liidu poolt ja vastu argumente oli meedias juba aastaid lausa tüdimuseni leierdatud. Tõsiusklikke võis vaid keelitada, et palun lugege veel kord kõik poolt ja vastu argumendid läbi, usaldage ausaid spetsialiste ja uskuge, et Euroopa Liidust on meile tunduvalt rohkem kasu kui kahju.
Eestis on ametiühingud alles kujunemisjärgus ja seetõttu on nende roll tööjõuturu mõjutajana küllalt väike. Ametiühingud võivad tööjõuturgu mõjutada näiteks nõudes tööaja lühendamist, ületunnitöö keelustamist, puhkuse pikendamist, kõrgemaid palku või nõuda, et tööandja ei võtaks tööle ametiühingusse mittekuuluvaid inimesi. Ametiühingud võivad suurendada ka tööjõunõulust näiteks seeläbi, et aitavad reklaamida ettevõtte toodangut, agiteerida valitsust kehtestama impordipiiranguid ning lisaks võivad ametiühingud mõjutada töömotivatsiooni tõstes niimoodi töö tootlikkust. 25 Enamik ametiühinguid ei piira tööjõu pakkumist, vaid püüab saavutada kõrgemat palgataset. Ka miinimumpalga osas peavad ametiühinguid läbirääkimisi valitsuse ja tööandjatega. Miinimumpalga muutus
annaabi.ee 
