Tehase uhkuseks oligi kunstiliste tehnoloogiate rikkus, mille najal sündisid Esimese maailmasõja aastatel terved portselani tootvad keemia- ja elektrokeemia tööstusharud. 1918. aastal ettevõte natsionaliseeriti. Nüüd juba riiklik portselanitehas allutati hariduse rahvakomissariaadile, mis andis tehasele ülesande teha endisest õukonnamanufaktuurist "keraamika vabariikliku tähtsusega katselaboratoorium", kus tehakse "selle sõna ülevas mõttes agitatsioonilist portselani, mis on sisult revolutsiooniline, vormilt täiuslik ja tehniliselt teostuselt laitmatu". Möödunud sajandi 30. aastatel avati, seoses kultuurilise ülesehitustöö algusega NSV Liidus, Leningradi portselanitehases riigi esimene kunstilaboratoorium. K. Malevitsi õpilase N. Suetini juhendamisel lõi ettevõtte loomekollektiiv Nõukogude portselani uudse stiili, mis sobis kokku "sotsialistliku olmega". 60. aastate Hrustsovi sula ajal läksid kunstis taas käibele 20
mehe juurde, et ära hoida pooltevahelist tüli. 125 Rikas bai Kerim bai otsustab oma poja naita kehvikutütre, kaunitar Durliga. Kui kõik on ette valmistatud, põgeneb Durli oma armsama Berdaga. Kättemaksuks tahab bai nooremat tütart Dursoltani. Ta tuleb koos isaaniga. Tütar astub isale vastu ja teatab, et tolle sobing Kerim beiga ei teostu. Siis tulevad sinna nõukogude võimu esindajad, keda 1930. aastatel oli peamine teema kollektiviseerimine [A. Kekilovi omal ajal suurt agitatsioonilist rolli mänginud jutustus ,,Asir ei pettunud"126 (1930), K. Burunovi ,,Karjapidamisest traktoristini" (1930)127, A. Nijazovi jutustus ,,Viimane öö"128 (1933), A. Durdõjevi ,,Mered"129 (1937)]; mineviku jäänukite hukkamõist [A. Durdõjev võitleb jutustuses ,,Signaal" (1936) posijate ja nende toetajate vastu130. Tema teine jutustus ,,Balla-mulla", 1940, on jumalakartlikust sepast, ent ülbest sepast, keda
annaabi.ee 
